Ametnike palgalisa investeeringute arvel

Rahandusministeeriumis valminud ja möödunud nädalal valitsuses heaks kiidetud projekti järgi peavad kõik ministeeriumid moodustama tulemusjuhtimise reservi, millest saaks maksta ametnikele preemiat või palgalisa tulemusliku töö eest.

Rahandusministeerium soovitab loodavasse preemiareservi kanda 5 protsenti iga ministeeriumi haldusala töötasukuludest. ?See ei tähenda, et palgad peaksid tõusma ? pigem vastupidi,? ütles ministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiver. Tema selgituse kohaselt peaks üldine töötasukulude eelarve tulemusjuhtimise reservi võrra kahanema.

Tegelikkuses eelistas mitu viimasel hetkel preemiareservi raha eraldanud ministeeriumi vähendada hoopis teisi kulutusi. Nii näiteks kärpis kaitseministeerium ligi kaks korda kulutusi infotehnoloogiale ? plaanitud 33 miljonilt kroonilt 18 miljonile kroonile. ?Vahendid reservfondi oli vaja leida ja nii tehti infotehnoloogia investeeringute jaoks teine kava,? ütles ministeeriumi rahandusosakonna juhataja Ülle Kirsipuu.

Ministeeriumi infotehnoloogia osakonna juhataja Avo Elme sõnul tähendab IT-kulude kärpimine osa arendusprojektide edasilükkumist. ?Esialgselt plaanitud 33 miljonist oli 6 miljonit kavandatud olemasolevate asjade elushoidmiseks,? selgitas ta. ?Ülejäänu jagunes arendusprojektide vahel. Eks nendest hakkame nüüd lihtsalt ära võtma.?

Elme avaldas lootust, et uuest tulemusjuhtimise reservist saab hea töö eest palgalisa maksta ka IT-spetsialistidele.

Keskkonnaministeerium näpistas reservi pandavad 5,7 miljonit krooni investeeringute realt. ?Kiirkorras ei olnud muud katteallikat võimalik leida,? ütles ministeeriumi asekantsler Kalju Kukk. ?Pooled asutused meie haldusalas olid niikuinii töötasukulude kasvuga null. Ministeeriumil endal küll tuleb 10protsendiline kasv, aga sellest poole annavad uued ametikohad.?

Kuke sõnul saab tööandja palgakuludes ühepoolselt vähendada vaid tulemusliku töö eest makstavate lisatasude ja ametipalga diferentseerimise osa, mis moodustab ministeeriumi palgaeelarvest ligikaudu kümnendiku.

Ants Liiver nentis, et ehkki rahandusministeeriumi plaani järgi tulnuks preemiafondi kanda osa töötasudeks mõeldud rahast, jäi lõplik otsus iga ministri enda teha. ?Kui keegi leidis, et otstarbekam on võtta need vahendid mujalt, oli see nende valik. Meie mõte oli ikkagi teine,? sõnas ta.

Sotsiaalministeeriumi eelarveosakonna juhataja Jaan Vinnali hinnangul oleks IT-kulude või investeeringute kärpimine tobedus. ?On ju mõttetu ise neid võimalusi ära süüa,? ütles ta.

Vinnali sõnul vähendas sotsiaalministeerium 6,6 miljoni krooni suuruse tulemusjuhtimise reservi moodustamiseks keskmiselt paari protsendi võrra kõigi oma haldusala asutuste töötasukulusid. Lisaks otsustas ministeerium kärpida majanduskulude ja sisseostetavate teenuste eelarvet.

Siseministeerium otsustas samuti teiste eelarveridade kallale mitte minna ja kandis preemiareservi vaid 1,16 miljonit krooni, mis on soovitatust oluliselt väiksem summa.

Ministeeriumi eelarvebüroo peaspetsialisti Õie Toomse sõnul moodustab reserv 5 protsenti ministeeriumi enda, mitte kogu haldusala töötasukulude summast. ?Allasutuste kulusid lihtsalt ei olnud võimalik vähendada.?