Riik investeerib ITsse tuleval aastal 260 miljonit

2001. aasta riigieelarve projektist moodustavad infotehnoloogiakulud sarnaselt möödunud aastaga veidi alla ühe protsendi.

Peaministri IT-nõuniku Linnar Viigi hinnangul kulutab riik protsentuaalselt infotehnoloogiale vähem kui erasektori ettevõtted, kus infotehnoloogiakulud moodustavad tavaliselt aasta eelarvest vähemalt 5 protsenti. Eesti jääb IT-investeeringutega Viigi sõnul alla ka arenenud lääneriikidele. ?Näiteks USA vastav näitaja on kuskil 5 protsendi kandis ja Põhja-Euroopas 3 protsendi ringis,? märkis ta.

Suurimaks IT-valdkonna probleemiks pole Viigi sõnul siiski rahanappus, vaid puudulik asutustevaheline koostöö ja asutuse-, mitte kliendikeskne mõtlemine. ?Esimest probleemi peaks lahendama kesksemalt koordineeritud arenduseelarve teel, seni on aga valdav enamik arendusrahast ministeeriumide kasutada ja ühistegevus jääb väikesemahuliseks,? selgitas ta.

Infotehnoloogia eelarvest suurema osa ehk 175 miljonit krooni moodustavad riigieelarves baaskulud, mille eesmärk on hoida käigus olemasolevaid süsteeme.

Sellest ligi 90 miljonit krooni kulub vanade arvutite väljavahetamisele ning ülejäänu tarkvaralitsentside uuendamisele, hoolduslepingutele ning andmesidele.

?Riigi arvutid amortiseeruvad samamoodi kui teised ja selleks, et olemasolev arvutipark säiliks, oleme plaaninud arvestuslikult igal aastal välja vahetada umbes viiendiku vanadest arvutitest,? rääkis riigi infosüsteemide osakonna järelevalvebüroo juhataja Rein Kauber.

Ühe uue arvuti-töökoha maksumuseks kavandab riik tuleval aastal 25 000 krooni. Lisaks arvuti maksumusele peaks see summa katma ka standardtarkvara ja töökohaga seotud lokaalvõrgu kulud. ?Sisuliselt peaks selle rahaga ühe arvuti-töökoha üles saama,? selgitas Kauber.

Riigi arendusprojektidest on järgmisel aastal üks kallimaid kokku ligikaudu 8 miljonit krooni maksev andmekogude reformiprojekt, mille käigus peaks kantama ühtsesse süsteemi riiklike registrite andmebaasid. ?See hoiab kõvasti riigi raha kokku ja muudab asja mugavamaks, sest asutustevahelisi päringuid saab teha oluliselt lihtsamaks,? rääkis Kauber. Tavakodanik peaks tulevikus erinevate registrite infole juurde pääsema ühe internetivärava kaudu.

Teine suur IT-projekt on digitaalallkirja rakendamine. Selleks järgmise aasta eelarves kõrvale pandud 5 miljonit krooni läheb esialgu valitsuse reservi, sest konkreetset tegevuskava projekti elluviimiseks seni pole.

Üle 4 miljoni krooni kulub tänavu alustatud ?e-valitsuse? projektile digitaalse dokumendihalduse programmi elluviimiseks.

Ministeeriumidest on riiklike infotehnoloogiaprojektide eest vastutava teede- ja sideministeeriumi kõrval tuleval aastal suurima, 32 miljoni krooni suuruse IT-eelarvega siseministeerium.

Ligi pool ministeeriumi IT-eelarvest kulub riistvara uuendamiseks ja täiendamiseks, ütles ministeeriumi infotehnoloogia osakonna juhataja Juhan Vene. Suurem osa uutest arvutitest läheb tema sõnul politseiasutustele.