Keskpank investeerib keskkonnakaitsesse

?Keskpanga juhi Vahur Kraftiga on olnud jutuks, et rahandust ja keskkonda puudutavad visioonid võiks algusest peale kujuneda koos, selle asemel et teha eraldi ja siis asuda vastuolude üle vaidlema,? ütles keskkonnaminister Heiki Kranich.

Eelarveprojekti järgi on keskkonnaministeerium valmis pikaajalise säästva arengu strateegia väljatöötamisele kulutama tuleval aastal ligikaudu miljon krooni.

?Midagi peaks kindlasti omalt poolt panema ka Eesti Pank,? märkis Kranich, kelle sõnul projekti kogumaksumus ei tohiks ületada 2 miljonit krooni.

Keskkonnaministeeriumi säästva arengu spetsialisti Ülle Vahi hinnangul võimaldab Eesti Panga toetus välja töötada põhjaliku plaani, mis käsitleks koos majandusarengu küsimustega ka sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme. ?Ega säästev areng ei tähenda ainult kokkuhoidmist ja kraanide kinnikeeramist,? märkis ta. ?Selline initsiatiiv on väga tervitatav ja minu teada maailmas täiesti ainulaadne.?

Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Sõra kinnitusel on Eesti Panga ja keskkonnaministeeriumi vaheline koostöö osa Krafti plaanist luua panga toetusel pikaajaliste majandusprognoosidega tegelev strateegiliste arengukavade keskus.

Sellise keskuse idee sai alguse president Lennart Meri ettepanekust moodustada keskpanga juurde Soomes tegutseva SITRA fondiga sarnane asutus, mis tegeleks kohalike ettevõtete innovaatiliste ja majandusarengut toetavate projektide rahastamisega.

Kinnitamata andmeil oli Meri fondiplaani elluviimine üks mitteametlikke tingimusi, mille täitmisel president kevadel nõustus kinnitama Krafti keskpanga juhiks ka teiseks ametiajaks.

Presidendi kantselei sisenõunik Harri Mikk ütles, et on arengukeskuse rajamise plaaniga kursis. ?Presidendi kantselei on teadlik, et Vahur Kraft tegeleb selle lubadusega, mille ta andis enne ametisse astumist,? rääkis Mikk. ?Oma plaanides tutvustas Kraft muu hulgas ka sellise asutuse loomise kava.?

?Kaudseid kokkupuutepunkte sellel keskusel tõepoolest SITRA ideega on,? kinnitas Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kell. Tema sõnul uuris keskpank mitmete riikide kogemusi ja leidis, et Soome asutust pole üks ühele mõtet kopeerida. ?1967. aastal, kui SITRA Soomes loodi, oli sealne olukord ikkagi väga erinev, praegune keskkond Eestis on hoopis teistsugune,? selgitas ta.

Kella sõnul peaks rajatav keskus koostama pikaajalisi arengukavasid ja prognoose.

?Lühemate ja keskpikkade arengukavade koostamisel on Eestil juba kogemused olemas,? selgitas Kell. ?Nüüd oleks loogiline samm vaadata veel pikemat perspektiivi.?

Kella sõnul on keskuse rajamine alles ideejärgus ning palju küsimusi, sealhulgas konkreetse tegevuse ja rahastamisega seonduvad, on alles lahtised.

See, kuidas Eesti Pank oma missiooni täidab, on panga enda otsustada. Üldiselt on sarnastest keskustest aeg-ajalt tulnud päris häid ideid, mida ka valitsused oma tegevuses arvesse on võtnud. Valitsuse jaoks on sellised algatused kindlasti huvitavad, kuid nende tegevusse me ei sekku.

Olen ka keskpangas töötades rõhutanud, et keskpanga peamine roll on üle maailma defineeritud üheselt ? see on hinnastabiilsuse hoidmine. Kõik muud ülesanded võivad diskrediteerida keskpanga usaldusväärsust, eriti valuutakomitee tingimustes ja eriti siis, kui peamine eesmärk on ligipääsemine keskpanga reservidele.