?Nimevahetus peaks kliendile andma sõnumi, et oleme tõesti üks firma,? ütles Sampo Balti regiooni juht Olavi Laido, kelle hinnangul tõstab tugev suuromanik usaldust panga vastu.
Praeguse Optiva Panga juhatuse esimehe Härmo Värgi sõnul jääb pank iseseisvaks ettevõtteks Sampo kontsernis.
?Meie ainulaadsus seisneb selles, et Sampo Eesti Kindlustusega ühtses finantsgrupis olles pakume korraga nii pangandus-, kindlustus- kui ka varahaldustooteid,? selgitas ta. ?Niisugust teenustekogumit ei ole praegu ühelgi teisel finantsgrupil Baltimaades.?
Täna müüvad esimest päeva koos nii pangandus-, kindlustus- kui ka varahaldustooteid teenindussaalid Optiva Panga ja Sampo Eesti Kindlustuse peahoonetes Narva maanteel ning Pronksi tänaval.
Kõigi Optiva ja Sampo kontorite süsteemid loodab grupp ühendada tuleva aasta alguseks, mil pangandustooted lähevad koos nimevahetusega Sampo kaubamärgi alla.
?Ühtse finantsgrupina on meil selgelt ambitsioon oma turuosa kasvatada ja osa Hansa- ja Ühispanga kliente endale meelitada,? märkis Värk.
Uute klientide võitmiseks rõhub Sampo Grupp eelkõige mugavusele ja lihtsusele. ?Klient peab sõltuvalt oma vajadusest saama ajada kõik asjad korraga ja ühes kohas ? ostab ta siis autokindlustuse, võtab laenu või liisingut,? selgitas Laido.
Panga ja kindlustuse struktuuride ühildamisega loodavad Sampo juhid tõsta ka grupi töö efektiivsust, mis annab võimaluse pakkuda tooteid soodsama hinnaga.
Järgmise aasta algul käivitab pank uue kaubamärgi tutvustamiseks ja klientide püüdmiseks ka reklaamikampaania. ?Mõned soodustused meil varuks on,? märkis Optiva Panga turukommunikatsioonidirektor Ruth Laidvee.
Ehkki pärast Sampo ostupakkumise lõppu jäi ligi seitse protsenti Optiva Panga aktsiatest veel väikeaktsionäride kätte, esitab pank tõenäoliselt veel sel nädalal Tallinna börsile taotluse aktsiate noteerimise lõpetamiseks.
?Börsilt äraminek võib toimuda veel enne aasta lõppu,? ütles Värk, kelle kinnitusel jääb väikeaktsionäridele võimalus oma aktsiad Sampole müüa ka pärast Optiva Panga börsilt lahkumist.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”