Väärt eesmärk on eesmärgist

Kui on tegemist halva eesmärgiga, siis ennastsalgavad töötajad rügavad meeleheitlikult ja saavutavad hädapärast ka tulemusi, millega turul püsitakse. Kuid rõõmu nad oma tegevusest ei tunne.

Hea eesmärgi puhul tunneb klient, et organisatsioon rahuldab järjest paremini tema vajadusi. Töötajad näevad järk-järgult käegakatsutavaid edusamme.

Halva eesmärgi saavutamisega ei muutu kliendi jaoks lõppkokkuvõttes suurt midagi.

Hea eesmärk annab organisatsioonile tugeva konkurentsieelise. Töötajatel on aega oma töösse süveneda ja kvaliteetset toodangut pakkuda.

Seega on hea eesmärgi olemuslikuks tunnuseks vastavus organisatsiooni suutlikkusele ja kliendi vajadustele.

Maailma edukate organisatsioonide kogemustest võib tuua järgnevaid õnnestunud eesmärgipüstituse näiteid:

1. Matkimine. Kuskil maailma paigas edukaks osutunud organisatsiooni idee üritatakse ellu viia keskkonnas, kus sellele näib soodne pinnas olevat. Näiteks seadis Stanfordi Ülikool endale 1940ndatel aastatel eesmärgiks saada Ameerika ?Lääne-Harvardiks?.

2. Konkurendi materdamine. 1960ndatel seadis Nike eesmärgiks purustada Adidas.

3. Kvaliteedi või kvantiteedi parandamine. 1950ndatel püstitas Sony eesmärgi saada kõige tuntumaks firmaks, kes muudaks maailmas ettekujutust Jaapanist kui rämpstoodete maast.

4. Sisemine muutus. 1980ndatel seadis General Electric Company eesmärgiks olla igal turul esimene või teine, kasutades suurfirma eeliseid, kuid samas tegutsedes kiirelt ja täpselt nagu väikefirma.

Milline strateegia iganes ka valitakse, peab see olema veenev.

Sõnum juhtkonnalt töötajatele peab olema usutav ka tegude tasandil. Siin ei tohi olla pendeldamist. Vastasel juhul on töötajate elu nutune ? kord puhub üks, kord teine tuul.

Juht peaks vahetevahel aja maha võtma, et hinnata, kuivõrd hea on ikkagi eesmärk, millele organisatsioon pühendub.

Kaootilisele siblimisele turul on alternatiiv ? tugineda võiks järjepidevale tegevusele, mille aluseks on teadlikult valitud ja põhjalikult läbi mõeldud eesmärk.