Karmid mängud

Hansapangale kõigi aegade suurima, üle 100 miljoni krooni kahju toonud ECT laenuafäär tõi kaela kriminaalasja pangast lahti lastud väliskaubanduse finantseerimise osakonna juhatajale Mait Kolditsale ja tegi pikaajalisest suurkliendist, mitme suure puiduettevõtte juhist Arvi Schilfist hansapankurite vihase vaenlase.

Teisipäev, 1. august. Hommik. Hansapanga viienda korruse nõupidamisteruumis on õhk pingest raske, sest seal vestlevad krediididirektor Aivar Rehe, saneerimisosakonna juhataja Teet Mõtte ja puiduärimees Arvi Schilf. Agressiivsena mõjub nii pikka kasvu laiaõlgse Schilfi otsekohene jutt kui ka Rehe pankurlikult väljapeetud ja enesekindel toon.

Rehe teeb Schilfile teatavaks, et Hansapank on otsustanud koostöö temaga lõpetada ja Schilfi osalusega ASile Varu kuuluva Näpi Saeveski müüa. Andku parem saeraam ise käest või muidu tuleb pankrot. Ühesõnaga, tavaline saneerimisprotsess.

Schilf on lugematuid kordi selgitanud, et suudab saeveski ise käima panna ja võlad tagasi maksta, andku pank ainult aega. Ja mõni miljon käibelaenu juurde.

Rehe ei taha enam Schilfi kätte sentigi usaldada, ta on tüdinenud. ?Usaldus on kadunud,? seletab ta tagantjärele. ?Kui suur hulk raha on juba läinud ja nüüd võlglane ütleb, et anna veel raha juurde, siis võibolla ma maksan tulevikus ülejäänu ka tagasi, kas teie siis oleksite sellega nõus??

?Rehega on võimatu koostööd teha, ta ei suuda mõelda kahte sammu ette,? leiab Schilf. Tema hinnangul on Hansapank lubatud laenudega venitamisega peletanud eemale teisi potentsiaalseid investoreid ja takistanud Näpi käivitumist.

Vaielda ju võib, aga praegu on pank jõupositsioonil ning Rehe sõna jääb peale.

Seda nähes käib Schilf välja viimase trumbi: Näpisse on investeeritud suur osa Läti suurima puidufirma SIA Nelssiga seotud ettevõttele European Circle Trade (ECT) antud enam kui 85 mln kr suurusest ekspordi finantseerimise limiidist.

?Kui te müüte Näpi aktsiad, siis lähevad ka ECT varad. Sellega te kaotate raha, mis trade-finance?ist (väliskaubanduse finantseerimise osakonnast ? toim.) väljas on.?

Tõsi, see raha oli mõeldud ECT kaubatarnete rahastamiseks, mitte investeeringuteks Näpisse. Jah, seadus ei luba nii teha. Aga see ei ole praegu oluline. Oluline on, et Hansapangal on lootus see raha tagasi saada siis ja ainult siis, kui leitakse Näpi probleemile Schilfi rahuldav lahendus.

Ruum jääb väga vaikseks. Aastaid halbade laenudega tegelenud Rehe on näinud nii mõndagi, aga äsja kuuldut ei taha ta uskuda.

Mõni hetk hiljem läheb tormiks ? Teet Mõtte hakkab närviliselt naerma, Rehe jookseb otsima väliskaubanduse finantseerimise osakonna juhatajat Mait Kolditsat. Enesekindlast Rehest saab närviline Rehe, segaduses Rehe, maruvihane Rehe.

Nii kulmineerub afäär, mis läheb pangale maksma kokku 106 miljonit krooni erakorralist miinust. 83 miljonit ECT võlga ja 23 miljonit Varu võlga, mis kanti maha selle eest, et Varu omanikud Näpi Saeveski pangale üle annaksid.

Veel rohkem erakorralist kahju tuli Hansapangaga ühinenud Hoiupangal maha kanda seoses Daiwa-afääriga, mille tõttu käis Hansapank kaks aastat kohut ja pidi lõpuks tunnistama kaotust vastaspoole, Hoiupanga endise peajuristi Marcel Vichmanni ees.

Ebamugavad läbirääkimised Vichmanniga on alles pooleli, kuid midagi head pangal sealt oodata pole. Seda enam tuleb hansapankuritel pingutada, et ECT-loost võitjana välja tulla, sest kui Daiwa-afääris lüüa saamine on panga mainet oluliselt rikkunud, siis kaks suurkahju järjestikku paneks pangajuhtide võimekuses kahtlema nii kliendid kui ka aktsionärid.

Kerge ei saa see olema, sest Schilf on vihane vastane. Daiwa-kangelase Marcel Vichmanniga on ta paljus sarnane. Mõlemad olid pikka aega pangaga heades suhetes. Mõlemad on kindlad, et moraalne õigus on nende poolel. Mõlemad on oma ala kogenud tegijaina rasked vastased. Mõlemad on palganud ennast kaitsma Leon Glikmani ? advokaadi, kes kaotab väga harva.

Erinevus Vichmanni ja Schilfi vahel on see, et esimesel on pärast aastatepikkust kohtuistungite ja läbirääkimiste jada võit sisuliselt käes, teine on aga tee alguses, mille vahepeatusteks on ülekuulamised politseis ja tunnistuste andmised kohtusaalis.

Schilf on tegelenud linnukasvatusega, ajanud Venemaal metalliäri ja Lätis mastaapset puiduäri. Ta on olnud firmade juhina Hansapanga üks suuremaid kliente. Võidelnud oma õiguse ja elu eest varemgi.

Koldits jälle on hoopis teist masti mees. Armastab raamatuid lugeda, viimasel ajal küll rohkem populaarteaduslikku kui ilukirjandust. On omal ajal aidanud sõnu kirjutada ?Vennaskonnale?. Räägib vaikse häälega, lausete vahel pahvib suitsu, pilk maas. Kui juttu tuleb Hansapangast või Schilfist, muutub nukraks ja napisõnaliseks. Ütleb vaid, et pole midagi varjanud.

?Ta oli selline korralik boheemlane. Aga kõva spetsialist,? meenutab üks tuttav.

Hansapanka pakkus Koldits ennast 1993. aastal, töötades ise tol ajal Sotsiaalpangas. 1995. aastal siirdus Koldits laenuosakonda, kus tal tekkis idee arendada välja Inglise ja Hollandi tüüpi väliskaubanduse finantseerimise osakond.

Koldits oli hinnatud töötaja kuni 1. augustini. Pärast seda päeva ei julge ka mehe lähemad sõbrad pangas talle poolehoidu avaldada.

Erinevalt Hansapanga juhtidest pole politsei Kolditsa süüs kindlalt veendunud. ?Tema on läbi ajakirjanduse praegu süüdlasena serveeritud. Kriminaalasjas on ta ainult tunnistaja, kas ta kunagi ka süüdistuse saab, see pole üldse kindel,? räägib keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna ülemkomissar Indrek Tibar.

Miks siis teeb Hansapank avalikkusele esitatud versioonis peasüüdlase just Kolditsast ? ECTd ja Näpit juhtinud Schilfi asemel?

Sest kui õnnestub tõestada, et hiigelsuure laenukahjumi taga on pangaametniku pettus, hüvitab kadunud raha kindlustusselts. Kui ei õnnestu, on tegu tavalise laenukahjumiga, mis on igaveseks kadunud.

Rehe näib olevat kindel, et Koldits mängis Schilfi skeemides olulist rolli. Teist võimalust ei ole, kõik faktid näitavad seda, ütleb ta. Aga osapooltel on igale faktile mitu seletust.

Rehe esimene ja tugevaim argument on see, et pärast tundidepikkusi küsimusi ja selgitusi kirjutas Koldits pisarsilmil alla seletuskirjale, kus ta tunnistab, et sai ECT laenuga seonduvatest probleemidest teadlikuks juba 1998. aasta kevadel.

?Ma ütlesin, Mait, miks sa ei tulnud ja rääkinud, et selline asi on. Ta ütles, et ei julgenud,? kirjeldab Rehe.

Pangale on Kolditsa kirjalik tunnistus võib-olla väärt kümneid miljoneid. See on oluline dokument kindlustusjuhtumi käsitlemisel, mis võib aega võtta aastaid ? nii nagu ka kriminaalasja lahendamine.

Kui Rehe räägib pidevalt Kolditsast kui ECTga seonduva info ainuvaldajast, siis Schilfi väitel pidi sellest teadma just eelkõige Rehe osakond. Ka mitmed pangandusega hästi kursis olevad allikad ei taha hästi uskuda, et nii suurte rahade liikumisest oli ülevaade ainult ühel inimesel.

?See pole lihtsalt võimalik,? on üks endine tipp-pankur kindel. Oma nime ta avaldada ei taha, sest Hansapank võib tema sõnul reageerida väga teravalt.

Hansapanga krediididirektori Aivar Rehe, ECT tegevjuhi Arvi Schilfi ja laenu varjamises süüdistatud Hansapanga endise väliskaubanduse finantseerimise osakonna juhataja Mait Kolditsa nägemus ECT laenuraha kadumisega seotud olulistest sündmustest.

1995 European Circle Trade (ECT) saab Hansapanga suurkliendiks

1997 suvi: ECTst liigub raha Varusse ja Näpi Saeveskisse

- Hansapank: ECT kasutas ebasihipäraselt Eesti saeveskis Hansapanga laenulimiiti. See on majanduskuritegu.

- Schilf: ECT käibevahendid tulid paljudest allikatest. Kus konkreetselt kasutati Hansapanga raha, ei ole lihtsalt võimalik tuvastada. Samal ajal oli Hansapangast ECT-le välja antud ka eraldi umbes 500 000 Saksa marga suurune limiit spetsiaalselt Näpi finantseerimiseks.

1998 kevad: Koldits avastab Hansapanga väitel, et osa ECT-le laenatud rahast on eri skeemide alusel liikunud edasi Arvi Schilfiga seotud firmade kaudu ettevõttest välja.

- Hansapank: Koldits varjas raha kadumist teadlikult pangaametnike ja krediidikomitee eest.

- Koldits: Ei saa kommenteerida, tegu on panga ja kliendi vahelise suhtega.

- Schilf: 1998 kevadel Hansapangast Näpile antud 20 mln kr suuruse laenu tingimus oli, et Näpi kapitaliseerib osa lühiajalistest laenudest, millega ehitati saeveskit. ?Seda tegime varjatud viisil, et mitte äratada ebatervet huvi kohalikul turul, kus Läti firma ilmumine otsefinantseerijana oleks põhjustanud ilmselt ärevust. Pangale aga oli teada, et tegemist oli ECT vahenditega.

november: Hansapank aktsepteerib ECT tagatisdokumente (arved ja kaup), mis hiljem osutuvad kasutuks.

- Hansapank: Mait Koldits esitas laenukomiteele eksitavaid andmeid ja ECT võltsitud dokumente.

- Schilf: ECT ei ole võltsinud ühtegi dokumenti.

1999 Mait Koldits laenab ECTga seotud firmale 685 000 kr. Hiljem laekub Mait Kolditsa eraarvele rahasummasid ECTst ja tema isa Ago Kolditsa eraarvetele rahasumma Varust.

- Hansapank: See näitab, et Kolditsal on ECT suhtes konkreetsed majanduslikud huvid, mida firma võltsingute paljastamine võib kahjustada. Mille eest said Kolditsad ECT-lt ja Varult raha, ei tea, võib vaid spekuleerida.

- Koldits: ?Eraisikute turult raha hankimine? oli ECT-l tavapärane. Ühe korra ühinesin selle programmiga tõepoolest ka mina. Tegemist oli isikliku korteri müügist saadud ja lühiajaliselt kasutult seisva rahaga. Sellel tehingul pole minu teada mingit vastuolu ei toonaste ega praeguste Hansapanga sisekorra eeskirjadega. Laenu pikkus oli minu mäletamist mööda ca üks kuu. Varem ega hiljem pole mul ECT suhtes majanduslikke huvisid olnud. Minu eraarvele laekusid ECTst sellesama laenu tagasimaksed. Seda Hansapank teab. Mis puutub minu isasse, siis tema kuulus Näpi saeveski endiste omanike ringi, kes saeveski Hansapanga survel Varule müüsid. Mingi sümboolse summa nad Näpi aktsiate eest Varult said ja sellest oli pank juba toona teadlik.

2000 veebruar: Pangaga suhtleb ECT Irelandi asemel hoopis teine firma ECT Canada.

- Hansapank: Ühe firma vahetamise tõttu sarnase nime, aga täiesti erineva ettevõtte vastu kadus Hansapangal kontroll raha ja kauba liikumise üle.

- Schilf: Pangaga suhtles alati firma ECT CO Ireland, kes omakorda suhtles ECT Canadaga. ECT Canadal ei ole Hansapangaga laenude ja arvelduse vallas mingeid suhteid.

august: ECT ja Näpi afäär tuleb avalikkuse ette, Hansapanga kahju ulatub üle 100 mln krooni

- Hansapank: Laenujärelevalve eesotsas Aivar Rehega avastab ECT pettusega tekitatud kahju. Mait Koldits tunnistab, et oli pettuse skeemist teadlik 1998. aasta kevadest saadik.

- Koldits: Mingit pettust Rehe ei avastanud. Laenude tagasimaksmise seadis pangaga peetud läbirääkimistel küsimärgi alla klient ise, lootes sellega saavutada jõupositsiooni muudes vaidlustes pangaga.