Olukorras, kus enamik saetööstuseid on sügisest alates toormepuuduse tõttu olnud sunnitud töötama alakoormusega, tehakse tõsiseid ettevalmistusi, et käivitada sellel aastal veel mitu suurt saetööstust, näiteks Suure-Jaanis ja Koerus.
Ärimees Rein Kilk, kes on seotud Suur-Jaanisse rajatava saeveskiga, ei soovinud projekti kommenteerida. 'Vara veel,' põhjendas Kilk. Kilk tunnistas, et tema eesmärk on kindlustada talle kuuluva Pärnu sadama väärtusketti. Samas lisas Kilk, et ta on saeveski projektis vähemusaktsionär.
Eesti suurima saetööstuse, Järvamaal asuva ASi Imavere Saeveski nõukogu liikme Margus Kohava sõnul tunnevad nad lähedusse suure saeveski rajamise üle tõsist muret. 'Toorme nappuses rikuks see niigi habrast tasakaalu,' ütles Kohava. 'Saetööstuses tekivad lisapinged, mis ei tule kellelegi kasuks.'
Kohava teada on Suure-Jaani tulevasse saetööstusesse hangitud seadmed, mis on võimelised saagima umbes 150 000 tihumeetrit saematerjali aastas. Eesti suuruselt teine saeveski, Pärnumaal asuv AS Paikuse Saeveski saagis eelmisel aastal ligi 120 000 m3 saematerjali.
Järvamaal Koerus asuv AS Natural käivitab märtsis Eesti suurima hööveldatud saematerjali tootmisliini, mille võimsus on umbes 50 000 m3 hööveldatud saematerjali.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.