Töötuskindlustuse eelnõu jõuab valitsusse

Eelnõu kohustab maksma töötajat 1 protsendi oma brutopalgast ja tööandjat 0,5 protsenti töötaja brutopalgast töötuskindlustuse fondi.

Ettevõtjad on uut kindlustusliiki aga korduvalt kritiseerinud, pidades seda rikastelt võtmiseks ja vaestele jagamiseks. Näiteks Hansapanga kulutusi tööjõule suurendab see eelnõu miljoni krooni võrra kuus.

Eelnõu väljatöötanud sotsiaalministeeriumi nõuniku Lauri Leppiku sõnul on tõenäoline, et eelnõu saab teisipäeval valitsuse heakskiidu ja läheb edasi riigikogusse. Samas pole seni selge, mis ajast töötuskindlustus rakendub.

Sotsiaalministeerium soovib selle rakendumist 1. juulist, rahandusministeerium aga 1. jaanuarist 2002. ?Võimalik, et lõplik otsus jääb riigikogu teha,? lausus Leppik.

Suuri muutusi pole eelnõu esialgne variant kooskõlastusringil ministeeriumides läbi teinud. Ühe olulisema muudatusena nimetas Leppik asjaolu, et kui esialgu maksti töötuskindlustusfondist makseid välja ettevõtte pankroti korral, siis nüüd lisandus selle ka maksejõuetus.

Opositsioon pole töötuskindlustuse plusse ja miinuseid veel põhjalikult vaaginud, kuid teravat vastupanu pole sealt oodata. Opositsioonilise Rahvaliidu fraktsiooni liige Jaanus Männik ütles, et eks see ole jälle ühe euroopaliku põhimõtte kasutuselevõtt. ?Selle põhimõtte vastu opositsioon kindlasti ei ole,? ütles Männik. ?Iseasi on, kuidas ta konkreetselt meie keskkonda sobitub.?

Töötaja saab tänu kindlustusmaksele pärast töötuks jäämist saja päeva jooksul 50 protsenti oma viimasest palgast, kuid peab olema tasunud kindlustusmakseid tagatisfondi vähemalt aasta jooksul. Sajandast päevast 360. päevani saab töötu 40 protsenti oma viimasest palgast. Samas ei tohi hüvitismakse arvutamisel aluseks olev töötasu ületada nelja keskmist palka.

Omal soovil töölt lahkumise või töötaja süü tõttu vallandamise korral töötajal õigust töötuskindlustushüvitisele ei teki. Samuti peab töötu olema hüvitise maksmise ajal valmis igal hetkel tööle asuma. Kui ta ütleb ära endale sobivast tööst, jääb ta edasisest hüvitisest ilma.

Vähemalt aasta töötuskindlustusmakset tasunud tööandjale korvab tagatisfond kõik kollektiivse koondamisega seotud kulud. Samuti makstakse fondist välja firma pankroti või maksejõuetuse korral töötajatele viimase kolme kuu töötasud.