Kõrberallil sõidetakse surmaga võidu

Läbi mitme Aafrika riigi kulgevale kõrberallile pani aluse prantslane Thierry Sabine. Esimene, Pariisist alanud võistlus toimus 1979. aastal. Arvestust peeti ühiselt nii sõidu- kui veoautodele ja ka mootorratastele. Sõidukite valik oli üsna kirev, starti tuli ka näiteks 1927. aasta Renault. Karmid tingimused panid võistlejate oskused ja vastupidavuse tõsiselt proovile ning nõudsid ühe inimese elu ? kukkumise tagajärjel hukkus Patrick Dodin. Ralli võidu pälvis lõpuks prantslane Cyril Neveu.

Kui esimese kõrberalli osavõtjate nimekiri oli veel suhteliselt tagasihoidlik, siis järgmistel võistlustel võis stardiprotokollis näha juba rohkelt tuntud nimesid. Lisaks auto- ja motospordimaailma ässadele meelitas võistlus ligi ka mitmete teiste spordialade esindajaid, samuti kuninglike perekondade liikmeid, teletähti, ajakirjanikke jne. Võistlusel on osalenud näiteks Suurbritannia endise peaministri Margaret Thatcheri poeg Mark Thatcher, Monaco prints Albert, astronaut Jean-Loup Chretien ja mäesuusataja Luc Alphand.

Kirev on olnud ka sõiduvahendite nimekiri, tavapärase võistlustehnika kõrvale on mahtunud nii mõndagi eksootilist. Stardijoonel on olnud näiteks Christian Diori poolt spondeeritud Rolls Royce, kuuerattaline Mercedes, Harley Davidsoni mootorrattas ning võimas kahe topeltturbomootori ja kahe omavahel ühendatud kaheksakäigulise käigukastiga DAFi veoauto. Kõrvaltvaataja rolli pole jäänud ka Vene tehnika ? sõidetud on nii Ladadel kui Kamazidel.

Juba esimesest rallist alates on võistlustules olnud õrnema soo esindajad, seda nii mootorratastel kui autodel. Dakari üldvõiduni ei ole keegi neist veel jõudnud, kuid esimese etapivõidu pälvis 1997. aastal sakslanna Jutta Kleinschmidt.

Ehkki osalejate keskmine vanus on ca 30?40 eluaastat, ei ole ka palju nooremad või vanemad võistlejad haruldased. Üks eakamaid on olnud 82aastane Marcel Hugueny, noorimad aga ei ole veel ületanud 20 eluaasta piiri. Võistlus on ühtviisi raske siiski kõigile.

Mitme tuhande kilomeetri pikkusele rallirajale jäävad põrgukuumust õhkavad kivised kõrbed, kaljud ja tohutud liivadüünid, kus väiksemgi eksimus võib viia katastroofini. Oma osa ohtudesse on andnud ka kohalike elanike vahel toimunud relvastatud kokkupõrked ning võistlejaid rünnanud röövlid, samuti teele eksinud kodu- ja metsloomad ning hooletud pealtvaatajad. Rallil on hukkunud rohkem kui 40 inimest, teiste seas ka võistluse looja Thierry Sabine, kes sai surma 1986. aasta rallil juhtunud helikopteriõnnetuses.

Tänavune, uue millenniumi esimene Dakari ralli kestab 1.?21. jaanuarini.

Autor: Pille Russi