• OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,01
  • OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,01
  • 11.01.01, 14:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tollistatistika: alkoholiaktsiisi laekumine paranes enim

1999. aastaga võrreldes on kõige enam kasvanud piirituse ja muude kangete alkohoolsete jookide aktsiisi laekumine, teatas tolliameti suhtekorraldaja. Summa kasv oli 63% - 223 miljonilt 364 miljonile kroonile. Mootorsõidukiaktsiisi laekumine kasvas 28% - 108 miljonilt 138 miljonile kroonile. Impordi käibemaksu laekumine kasvas 26% - 7 000 miljonilt 8 801 miljonile kroonile.
2000.a jooksul laekus tolli kaudu riigieelarvesse kokku 11,3 miljardit krooni. Seda on 21% enam kui 1999.a jooksul, mil koguti 9,3 miljardit krooni.
Impordi- ja ekspordimakse laekus kokku 11 144 miljonit krooni, sellest impordi käibemaksu 8 801, aktsiise 2 307 ja tollimaksu 35 miljonit krooni. Võrreldes 1999.a kasvas laekumine 21%. Riigilõivu koguti 134 miljonit krooni.
Aktsiiside laekumisest moodustas kõige suurema osa kütuseaktsiis 48,7%, summas 1 125 miljonit krooni. Järgnesid tubakaaktsiis 23,5%, summas 541 mln krooni; alkoholiaktsiis 21,7%, summas 502 mln krooni; mootorsõidukiaktsiis 6,0%, summas 138 mln krooni ning pakendiaktsiis 0,1%, summas 1,7 mln krooni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 08:00
Miks tasub laenupakkumisi võrrelda?
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele