Täpsustatud andmetel laekus detsembri lõpuks riigieelarvesse tulusid 27,9 miljardit krooni ehk 98 protsenti aastaplaanist, teatas rahandusministeeriumi esindaja.
Paremini laekusid ettevõtte tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks. Kavandatust märksa vähem laekus raha riigi vara müügist. Väga vähe tuli ka tollimaksu ja aktsiise, eriti tubakaaktsiisi ja mootorkütuseaktsiisi. Samuti laekus vähe hasartmärgimaksu, riigilõive, trahve ja finantstulu intresse.
Ettevõtte tulumaksu on detsembri kuu lõpuks laekunud 854 mln krooni ehk 135 protsenti aastaks kavandatust.
Füüsilise isiku tulumaksu on laekunud aastaga 2,9 mld krooni ehk 98 protsenti eelarvest, sealhulgas detsembris laekus 297,8 mln krooni.
Käibemaksu on laekunud detsembri lõpuks rohkem, kui kavandatud - 8,1 mld ehk 106 protsenti aasta plaanist, sealhulgas detsembris 833 mln krooni.
Aktsiise laekus aastaga 2,8 mld krooni ehk 77 protsenti.
Aktsiisidest aastaks kavandatust enam on laekunud alkoholiaktsiisi 1,0 mld krooni ehk 101 protsenti, sealhulgas õlleaktsiisi laekumine oli 150 protsenti. Hästi laekus veel mootorsõidukiaktsiis, 137,6 mln krooni ehk 98 protsenti, suhteliselt halvemini aga tubakaaktsiis, 541 mln krooni ehk 72 protsenti ning kõige vähem mootorikütuseaktsiisi 1,1 mld krooni ehk 63 protsenti.
Sotsiaalmaksu on laekunud 10,4 mld krooni ehk 99 protsenti aasta eelarvest. Hasartmängumaksu on laekunud 101 miljonit krooni ehk 83 protsenti aastaks kavandatust.
Tollimaksu on laekunud aastaga vaid 35 mln krooni ehk 39 protsenti aastaks kavandatust. Riigilõivu on laekunud aastaga 665,8 mln krooni ehk 89 protsenti.
Trahvidena on laekunud riigieelarvesse 103 mln krooni ehk 41 protsenti kavandatust. Finantstuludest teeniti intresse 27 mln krooni ehk 25 protsenti aastaks kavandatust.
Metsatulu on saanud riik aasta lõpu seisuga aastaks planeeritust enam - 149 mln krooni ehk 112 protsenti kavandatust. Riigivara võõrandamisest on vaid laekunud 52 mln krooni ehk 8 protsenti kavandatust.
2000. aasta riigieelarve maht on 28,5 mld krooni.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.