Liisinguvõtjat ähvardab liisingufirma pankroti korral tehtud sissemaksetest ning eluasemest ilmajäämine, sest liisitav vara on enamasti firma nimel ja ostjale kandub omandiõigus üle alles pärast viimase osamakse tasumist, kirjutab Eesti Päevaleht.
Lisaks peavad asjatundjad liisingufirma ja ostja vahel sõlmitavat lihtkirjalikku liisingulepingut õigustühiseks, sest võõrandamistehingud peavad olema notariaalselt kinnitatud.
Ehitusfirma Feer pankrotiga kannatada saanud Tallinna Raua tänav 32 korteriühistu juhatuse liige Aare Neeve ei julge liisingut võtta, kui vara on liisingufirma nimel. ?Julgen väita, et liisinguleping on üks kõige vähem õigusi andvaid lepinguid liisinguvõtja suhtes. Inimesel võib olla 99 protsenti tasutud, aga ta ikka ei ole korteri omanik.?
Neeve ütles enda praktikale tuginedes, et liisija on liisingufirma pankroti korral samasugune võlausaldaja nagu iga teinegi, kuid selles reas üks viimaseid. ?Tavalisele liisinguvõtjale lihtsalt ei jätkuks raha. Saan seda rääkida Raua 32 analoogse näite põhjal. Pank või liisingufirma paneb lihtsalt silmadele klapid ette,? rääkis Neeve.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!