Seadusega piraatluse vastu

Olemasolevate seaduste muutmise kasuks otsustati põhjusel, et paljusid küsimusi reguleeriva võlaõigusseaduse menetlemiseks kulub riigikogus palju aega, seaduste muutmine on valitsuse arvates praegu otstarbekam.

Rendiseaduse muudatuste järgi on rendileandjal õigus lõpetada rentnikuga rendileping, kui viimane on sooritanud mõne ebaseadusliku teo.

Autoriõiguse ja tarbijakaitseseaduse muutuste järgi võib piraattoodetega kauplemise korral juriidiliste isikute kauplemisloa peatada enne kohtuotsuse jõustumist. Pärast kohtuotsust võib kauplemisloa ära võtta viieks aastaks.

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevdirektor Ilmar Härg peab muudatusi radikaalseteks. ?Nüüd on oluline, et politsei ja kohalik omavalitsus hakkaksid neid sätteid ka rakendama. Eesti seadusandlus on juba piisavalt heal tasemel, et piraatlusega võidelda, pigem on küsimus selles, et politseil ei ole ressursse või kohtud pole kursis autoriõiguse temaatikaga,? ütles Härg.

?Eestis võiks sarnaselt enamiku Euroopa riikidega olla kohtu juures preventiivseid meetmeid kasutav kogu, kes teeb ettekirjutuse ja kui inimene tegeleb endiselt seaduserikkumisega, siis saab ta karistada. Piraatlus on ju valgekraede kuritegu, rohkem majanduskallakuga,? kommenteeris Härg.

Kadaka turgu haldava ASi Combinent juhatuse esimees Aivar Leinemann tervitas valitsuse otsuseid, kuid arvas, et probleemiks on pigem see, kas ja kuidas jõuab kaup Eesti territooriumile. ?Kui toll suudaks tuvastada piiril piraattoodangu, siis poleks ka hiljem, mida müüa ja mille vastu võidelda. Piraatlus on rahvusvaheline nähtus, seni on läinud suur osa energiast tagajärgedega võitlemise peale,? ütles Leinemann.

Ministeeriumid peavad jaanuaris esitama ettepanekud haldusõigusrikkumiste seadustiku muutmise kohta, valitsuses arutatakse turukorraldust reguleerivaid seadusi, esitatakse intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seaduse eelnõu.