Kui inimene asub tööle kodus muutub tema ja ta kaastöötajate jaoks olukord märgatavalt. Nn kohvinurgajutud, mis on paljudele omaseks saanud lõppevad võimaluse puudumise tõttu. Suhtlemisvaegus ohustab aga töökvaliteeti.
Uudistegrupid, jututoad ja e-posti grupid, mis ühendavad ühiste huvidega inimesi, on ainult mõned paljudest suhtlusvahenditest, mis aitavad kodustöötajaid muu maailmaga pidevas kontaktis olla. Videokonverentsid ühendatuna ülalpool loetletud suhtluskanalitega pakuvad küllaltki head lahendust suhtlusprobleemide kõrvaldamiseks. Kuigi videoseanss ei asenda näost-näkku suhtlemist on see uus ja kiiresti populaarsust koguv võimalus.
Kodus töötades peab inimene seadma endale kindlad päevakorrapunktid. See aitab hoida nn. ?üleõla jälgimise? tunnet. Esimest korda kodubüroosse suundudes ei oska keegi prognoosida kui kergelt inimene võtab omaks uue töörütmi ja -kultuuri. Seni agar kontoritöötaja võib koju jäädes kaotada igasuguse tööhuvi, paljude produktiivsus võib aga tänu rahulikumale keskkonnale tõusta.
Probleem tekib ka juhtimistasandil. Paljud juhtivad töötajad kardavad et, kui nende alluvad alustavad tööd kodus, kaotavad nad kontrolli töötajate üle ja pole piisavalt võimelised töötajat suunama ja juhtima.
Kartus on asjatu kui enne koju suundumist on kollektiivselt paika pandud uued mängureegli. Kõigile peavad ühtmoodi selged olema suhtlusskeemid, kuidas kokku kutsuda nõupidamisi, millal kontoris käia või mida teha ootamatute plaanimuudatuste korral.
Lisaks internetipõhistele koosolekutele ja jututubades suhtlemisele peab organiseerima ka regulaarseid ühisüritus (keeglimäng, grilliõhtud), kus inimesed saavad vahetult suhelda ja ?auru välja lasta?.
Autor: Jan Kapaun
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.