Valitsus ei taha, keskpank ei saa

Detsember üllatas inflatsiooni aeglustumisega 0,2 protsendini, aastane inflatsioon langes novembrikuiselt 5,7 protsendilt 5,0ni. 1999. aasta detsembris kallinesid jaehinnad 0,9 protsenti ning aastane inflatsioon kerkis tookord 3,2 protsendilt 3,9ni. Miks siis 2000. aasta detsembris hinnatõus aeglustus? Kaubamajad ja supermarketid olid kogu detsembri jooksul puupüsti täis, nõudlus tarbekaupade järele oli tohutu. Selleks, et upitada keskmisest madalama sissetulekuga inimeste ostujõudu, tuli Hansapank turule uute krediitkaartidega (Ego ja Trump).

Üks põhjusi on kindlasti tugev konkurents jaemüügi- ja teenindusettevõtetes, mis ei lubanud kaupade ja teenuste hindu liiga kõrgele tõsta. Oma osa oli ka telefoniteenuste liberaliseerumisel, tänu millele alanesid sideteenuste hinnad kuuga 4,5 protsenti. Kolmas, aga võib-olla kõige suurem pidur inflatsioonile oli transporditeenuste hindade alanemine 0,3 protsenti.

Selleks aastaks prognoosib Äripäev 5,5protsendilist inflatsiooni. Kardan, et see võib olla veidi liiga tagasihoidlik. Uuest aastast kallines elektrienergia ning pole välistatud veelkordne elektritariifide tõus aasta kestel ? tänu infrastruktuuri erastamisele (Tallinna Vesi, Eesti Raudtee, Narva elektrijaamad jne). Esimesi märgatavaid vilju peaks hakkama andma lisainvesteeringute näol ka tulumaksu kaotamine ettevõtetele. See kõik kiirendab majanduskasvu, suurendab raha pakkumist, mis lõppkokkuvõttes peaks kiirendama inflatsiooni.

Valitsus ilmselt inflatsiooni pidurdamiseks midagi tegema ei hakka. On ju rahandusminister Siim Kallas varem välja öelnud seisukoha, et pooldab kuni 8protsendilist inflatsiooni. Eesti Pangal aga inflatsiooni mõjutamiseks võimalused praktiliselt puuduvad.