Kellele kuuluvad päike, kuu ja tähed ehk Ilmarise lugu

Fr.R. Faehlmanni müütilise muistendi järgi oli Ilmarine parimas meheeas tegelane, kes tagus oma parimast terasest taevavõlvi ning pani sinna kuu, tähed ja päikese. Nüüd võistlevad müütilise nime eest korraga nii Ilmarise Recidence?i hotell kui ka Ilmarise masinaehitustehas.

Masinatehase kaubamärk publitseeriti esimest korda 1961. aastal, see oli üks esimestest Eesti NSV registreeritud kaubamärkidest. Tehas ise loodi ligi sajand varem, 1869. aastal Rakveres.

Ilmarise Recidence?i haldaval Domina Management ASil, mille nõukogusse kuulub teiste seas Itaalia ärimees Ernesto Preatoni, on märgi kasutamiseks oma põhjendus. Hotell asub hoones, kus alates 1881. aastast tegutses seesama, sel ajal Friedrich Wiegandi masinatehas, mis sai hiljem nimeks Ilmarine. ?See nimi otsustati jätta ka pärast põhjalikke renoveerimistöid 1999. aasta aprillis avatud hotellile. XIX sajandi lõpu industriaalse välisilme ja interjööridetailidega hotell pakub väärikat majutust luksuslikus mugavuses,? seisab hotelli koduleheküljel.

Hotelli kaubamärgi kujundanud Kristjan Jagomägi on kinnitanud, et kujunduse eesmärgiks oligi jäljendada ASi Ilmarine kaubamärki.

Kaubamärkide andmebaasi järgi kuulub hammasrattaga märk ASile Ilmarine. Ilmarine Residence?i kaubamärgilt võib esmavaatlusel leida samatüübilise hammasratta, muutmata on jäänud tähekuju, millega on kirjutatud sõna ILMARINE.

Sarnase märgi kasutamiseks peaks uus taotleja tegema märgiomanikuga litsentsilepingu, poolte kokkuleppel võib toimuda märgi loovutamine. Õigus kaubamärgile kehtib kümme aastat, aeg hakkab lugema hetkest, kui kaubamärk on kantud registrisse.

Vaatamata masinaehitustehase pikale ajaloole seadsid tööstusomandi apellatsioonikomisjoni liikmed esimesel istungil kahtluse alla selle loomise aastaarvu, väite aluseks oli arvamus, et äkki on ENEs trükiviga. Lisaks imestas üks nooremapoolne komisjoniliige patendivolinik Lembit Kalevi kinnitusel üsna siiralt, kas Ilmarise tehas tõesti veel eksisteerib.