Tallinn on endiselt soositud elukeskkond

Ajakirjanduses on viimasel ajal palju juttu olnud sellest, et inimesed kolivad Tallinna-äärsetesse eramurajoonidesse ning pealinnas väheneb maksumaksjate arv.

Kas linnas elamine on muutumas ebapopulaarseks?

Vastupidi, tänane Eesti on aina enam kujunemas linnakeskseks. Peamine põhjus on see, et linnast saab inimene tööd, linnas saab inimene kõige kiiremini ligi infole ning rohkem on võimalusi tegutsemaks ettevõtjana ning olla edukas. Linnas liigub raha.

Urbaniseerumine on pidev protsess. Inimesed, kel on vähegi soovi saavutada head äraelamist, käivad linnas tööl, sest põllupidamine on vähetasuv.

Et ajaga kaasas käia, vajab inimene haridust, keelte- ja arvuti kasutamise oskust. Kõrgharidus on möödapääsmatu, kui soovitakse olla edukas. Selleks, et head haridust omandada, peab ka maanoor linna tulema. Pärast õpinguid on tal võimalus minna maale tagasi ja rakendada teadmisi seal, üritada tööd leida linnas või kasutada üha enam avanevaid võimalusi end välismaal teostada.

Maal muretult toime tulekuks vajab inimene lisasissetulekut, mida põllundus ei võimalda. Täna on üheks võimaluseks internet. Edukalt võib äri ajada ja ka eemalt tegutsevat firmat juhtida virtuaalsel teel. Maal elamine, suurte kinnistute haldamine, kasutamine ja käsutamine kujuneb tulevikus rikaste (sh. välismaalaste) pärusmaaks. Seda võib endale lubada riigi elanike jõukam kiht, kes soovib privaatsust. Samuti tööga piisavalt raha kogunud pensionär, et oma vanaduspõlve looduse keskel nautida.

Küllap ostetakse samal põhjusel palju elamukrunte ja eramuid linnalähedale maale. Eelkõige just selleks, et omada privaatsust, et lastel oleks oma mängumaa. Seetõttu arvan, et linna elanikkond ei vähene ?sissekirjutanute arv küll väheneb, kuid mitte linnas alaliselt või ajutiselt viibijate arv. Pidev liikumine maalt linna ja võimalusel taas linnast välja jätkub ?noored ja tööotsijad tulevad linna elama ja töötama, kuni saavutavad piisava heaolutaseme ning seejärel läheb osa neist maale tagasi.

Linna kooli või tööle tulles enamik üürib korteri. Sama teevad tavaliselt noored, kes katsetavad vanematest eraldi elamist. See tagab jätkuva korterite üürituru.

Üüriturg võimaldab inimestel, kes on soetanud oma maja, jätta korter investeeringuna alles ja teenida palgale lisatulu. Samas, korteri müük ei ole raske.

Korteri üürinule saab peagi selgeks, et mõttekam on võtta laen või liising krediidiasutusest ning makstes üüriga samas suurusjärgus summa kuumakseks saada mõne aastaga korteriomanikuks.

Üüriturgu garanteerib suur ka hulk linnades töötavaid välismaalasi. Nad on huvitatud eelkõige nn eurostandarditele vastavatest korteritest. See annab linnakodanikele võimaluse investeerida vaba raha kindlasse ja tulusasse kinnisvaraärisse. Üüritulu on ka piisav garantii pangale: pank arvestab üüritulu laenu/liisingu taotleja sissetulekuna.

Tallinnas on kinnisvaraturg tõusuteel. Korterite üüriturul ületab nõudlus pakkumise (juhul, kui üüritava korteri omaniku küsitav hind vastab hetke turuväärtusele). Korterite hinnad näitavad Tallinnas jätkuvat tõusutrendi. Huvi Eesti kinnisvara vastu on ka välismaalaste seas tõusmas. Preatoni kõrvale võib oodata teisigi tugevaid investoreid, eelkõige spetsiifilisi investeerimisfonde.