Katus ajas korteriühistu pankrotti

Korteriühistute Liidu juristi Urmas Mardi sõnul on tegu esimese korteriühistu pankrotiga Eestis ja osa süüd selles pani ta juhatuse saamatuse arvele. ?Tegelikult ei tohiks korteriühistu kunagi pankrotti minna,? leidis ta. Varem on pankrot välja kuulutatud ühele elamuühistule Tallinnas. Mardi sõnul on juurdeehituse tegemisel tarvis kõigi elanike nõusolekut seepärast, et selle tulemusel väheneb igaühe omandi väärtus. Pangalaenu on aga juristi sõnul võimalik nüüd ka lihtsamalt saada.

Pisut rohkem kui viis aastat tagasi leidis Niguliste 2 maja korteriühistu juhatus, et tuleb alustada maja remondiga. AS Sefalto oli nõus töö ette võtma. Kulud loodeti katta katusekorruse väljaehitamise järel tekkivate korterite müügist. Ehkki selline kapitaalne ehitus nõudis kõigi majaelanike nõusolekut ja linnaosavalitsuse luba, hakkas firma tööga kohe pihta, selgitas ühistu juhatuse liige Meelis Jäddal.

Kuna ehitusel polnud nõuetekohast järelevalvet, tehti tööd puudulikult ja täna on elanikud fakti ees, et katus laseb läbi, olles rikkunud ülemise korruse korterid. Sefalto on müünud oma võlanõude, mis tänaseks ulatub koos intressi ja viivistega 1,7 miljoni kroonini, firmale nimega Merrimo, mida esindab samuti Margus Fink. Mõlema firma tegevjuhiks on Rene Perk, keda ei õnnestunud eile kätte saada, teda esindav Fink oli aga Aivar Pilve advokaadibüroo andmetel puhkusel.

Sefalto nõude alusel on korteriühistu tänaseks pankrotis. Pankrotihaldur Tiina Mitt ütles, et pooled otsivad kompromissi, mis võimaldaks tehtud töö eest tasuda, elanikele tekitatud kahju korvata ja lõpuks ka maja korda teha. Seda ei võimalda tema hinnagul aga tänased korteriühistuid puudutavad seadused, mis nõuavad kõigi majaelanike nõusolekut nii ehituse tellimiseks kui laenu võtmiseks. ?Mitte iialgi ei saa kõik elanikud ühel nõul olla, sajast kümme hääletavad ikka vastu või ei tule üldse koosolekule,? selgitas ta.

Ka Jäddali hinnangul on ei saa korteriühistu midagi ette võtta osa liikmete passiivsuse või vastutöötamise tõttu. Seda, et ühistu ei saanud otsuseid vastu võtta kvoorumi puudumise tõttu, kinnitas ka teine juhatuse liige Kari Leini.

Leini hinnangul peab 48 korterist koosnev ühistu nüüd tõenäoliselt ikka minema katusekorruse väljaehitamise ja seal tekkivate korterite müügi peale, sest teisiti ei ole võimalik avariiohtlikus olukorras elamut korda teha. ?Saime linnalt väga halvas seisukorras maja, kus väljavahetamist vajasid kõik kommunikatsioonid,? tunnistas ta.

Miti hinnnangul oleks lahenduseks ka sihtotstarbeliste fondide loomine kõigi elanike osalusel.