Elcoteq ? kerge ehmatus või esimene halb uudis?

Ericssoni otsus müüa mobiiltelefonide tootmine USA firmale Flextronics lööb valusalt Ericssoni allhankijat ja Eesti suurimat eksportööri Elcoteqi. Flextronics on Elcoteqi peamine konkurent.

Äripäeva hinnangul tähendab Ericssoni otsus Eestile käesoleval aastal umbes 0,4% väiksemat majanduskasvu, pidurdub ka väliskaubandusmahtude kasvutempo.

Elcoteq annab suure osa Eesti ekspordist, nende toodetav lisaväärtus on aga väike. Seda kinnitas reedel Eesti Pank.

Elcoteq avab lähiajal Tallinnas uue tehase, mis on spetsialiseerunud mobiiltelefoni infrastruktuuriseadmetele ja vähendab mobiiltelefonide osa ettevõtte tootmismahus. Elcoteq Eesti juhi Ilmar Peterseni väitel prognoositakse just infrastruktuuriseadmetele lähema paari aasta jooksul suurt kasvutempot. Ericsson jääb neid seadmeid Elcoteqilt edasi ostma. Samuti jätkab ettevõte mobiiltelefonide tootmist Nokiale.

Seega ei too Ericssoni möödunudnädalane otsus Elcoteqi jaoks kaasa tootmismahtude ega töötajate arvu vähenemist, vaid ettevõtte kasv pidurdub. Võib-olla peavad paika jutud, et Elcoteq on pidanud plaani loobuda allhankija rollist ja kavandab oma kaubamärki kandvate mobiiltelefonidega turule tulekut. Või õnnestub hakata näiteks Flextronicsiga koostööd tegema. Lõpptulemusena saaksime tõdeda, et Ericssoni otsuse tagajärjed ei ole Eesti jaoks kuigi negatiivsed.

Eelpool kirjeldatu on positiivne stsenaarium. Samas tuleb arvestada ka negatiivse arenguga. Elcoteq on suur tellija mitmele Eesti ettevõttele. Näiteks Tartus edukalt tegutsevale Tarkonile, kes kavandab käesoleval aastal 500 uue töökoha loomist, või siis Eesti suurimale ekspediitorfirmale Schenker-BTL.

Elcoteqi probleemid võivad kanduda edasi tema allhankijatele ning pärsivad nende arengut. Sama kehtib Ericssoni kohta, kellel on Eestis Elcoteqi kõrval teisi alltöövõtjaid. Näiteks toodab Ericssoni telefonidele plastkorpusi Nolato, kes alles hiljuti Eestis tootmise käivitas.

Ericsson võib Eesti allhankijatele olla esimene pääsuke, kellele järgnevad teised Skandinaavia ettevõtted. Ühendriikide kiire ja stabiilne majanduskasvu periood on läbi. Seni peamiselt laienemisele mõelnud mitmed Põhjamaade ettevõtted on hakanud oma tegevust kontsentreerima ja loobuvad kahjumis või väikese tuluga toodetest. See lööb Soome ja Rootsi ettevõtetele allhanget tegevaid Eesti firmasid. Enam kui kaks kolmandikku meie tööstustest teeb allhanget ja üle poole Eesti ekspordist läheb Soome ja Rootsi. Kui Skandinaavias väheneb järsult nõudlus Eesti toodete järele, siis annab see meile valusama hoobi, kui saime Vene finantskriisist.

Praegu on võimatu öelda, kas Ericssoni otsus mobiiltelefonide tootmisest loobuda tähendab Eestile väikest ehmatust või on tegemist esimese halva uudisega, millele hakkavad järgnema teised. Seetõttu tasub arvestada nii positiivse kui ka negatiivse stsenaariumiga.