Logu lift toob 200 000 kr trahvi

Eesti liftipargi vanimad tõstukid pärinevad eelmise sajandi algusest, kõige uuemad paigaldati Lasnamäel 1980. aastate lõpus. Liftide tehnilist seisukorda kontrollib OÜ Tehnokontrollikeskus (TKK) ja riikliku järelevalve eest vastutab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (TJI). Alla 10 aasta vanuseid lifte tuleb kontrollida üle kahe aasta ja vanemaid iga aasta. Liftivaldajad hiilivad aga oma kohustustest kõrvale ja riskivad suurte trahvidega.

TJI tõsteseadmete peaspetsialist Andres Simuland hoiatab liftiomanikke, et karmim korralekutsumise variant on rahatrahv, mis olenevalt rikkumise iseloomust võib hetkel kehtiva seaduse järgi olla kuni 200 000 krooni.

TKK liftieksperdi Toomas Laidre sõnul on ettekirjutuste mittetäitmisel kaks põhjust. Esiteks laiskus ja sagedamini rahapuudus. ?Ma mõistan ühistuid väga hästi ? linnaosalt saadud majades pole tavaliselt midagi tehtud ja liftisüsteemide kaasajastamine võtab palju raha,? tunneb Laidre ühistutele kaasa, kuid peab ometi kõiki sama rangelt kontrollima.

?Kui avastame nõuetele mittevastava lifti (näiteks polegi ülevaatust tehtud), teeme ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks ning anname tähtaja, millal peavad olema puudused kõrvaldatud,? selgitab Simuland.

Liftide seisukord vanemates magalarajoonides pole lifte hooldavate firmade sõnul hetkel veel eluohtlik, kuid loomulik on see, et tänaseks juba keskmiselt 20 aastat sõitnud Mogiljovi tehase liftid hakkavad vaatamata korralisele hooldusele ?ära väsima?. Esimesteks lülideks on tavaliselt ajamisse lubatavast suurema lõtku teke, trossi kiudude purunemine ja uste lukustusmehhanismide kulumine.

Kuna lifti ajam või uued trossid maksavad üsna märkimisväärseid summasid, siis on enamasti moodustatud korteriühistud küllalt suure rahalise probleemi ees. Lasnamäel asuva korteriühistu esimees Aleksei Davõdov kurdab, et korralisest hooldusmaksust ei ole võimalik liftide renoveerimiseks raha koguda. Laenu on võetud küttesüsteemi ümbervahetamiseks ja katuse remondiks. Majarahvale on raske kulutusi põhjendada ? liftid ju töötavad normaalselt. Siiski on suudetud kahel liftile uued trossid muretseda ja etapiviisilist uuenduskuuri püütakse ka tulevikus teha.

Lifte müüva ja hooldava firma Elif direktor Nikolai Dolinenko näeb rahaprobleemidele lahendust spetsiaalse pangalaenu pakkumisel. ?Liftide renoveerimiseks mõeldud laen muudaks olukorra palju turvalisemaks,? leiab ta. Dolinenko soovitab etapiviisilist uuendust ja arvab, et keskmiselt läheb Mogiljovi lifti renoveerimine maksma paarsada tuhat. See on mitu korda odavam kui muretseda uus lääne päritolu lift.

Liftisüsteemi tähtsamad renoveerimist nõudvad osad on:

tõstemehhanismreduktor koos mootori ja piduriga, hõõrderatas, trossid jnejuhtimissüsteem, kuhu kuuluvad juhtimiskilp, elektrijuhtmestik ?ahtis, andurid, nupud, rippkaabel jnekabiinkabiini sisustus, uksed, uste avamise mehhanism?ahti uksed.

Koos liftide vanusega suurenevad lõtkud reduktorites, elektrisüsteemid vananevad, releed, kontaktorid, amortiseeruvad jne. Kõik see tekitab häireid liftide töös.

Kuigi ajakirjanduses on ilmunud teade, et liftid vanusega 25 aastat ja enam on eluohtlikud, see asi päris nii ei ole.

Liftidel on ohutusseadmed, mis peavad välistama ohtliku olukorra.

püüdeseade - peatab lifti allasuunas liikumise ? kabiin püütakse kinni.

Kiiruspiirik, mis teatud lifti liikumisel allasuunas üle lubatava kiiruse rakendab töösse püüdeseadme.

Seade, mis kontrollib trosside pingsust. Lift lülitatakse käigust välja, kui üks tross lõtvub. Trosse on üldjuhul 3 ning suure varuteguriga (10-12 korda).

Ustelukud ja kontrollikontaktid ? välistavad usteavamise võimaluse, kui kabiini ei ole korrusel, ning ei lase lifti liikuma, kui uksed mingil põhjusel täielikult ei sulgu ega lukustu. Mõtlema peab ka üldturvalisusele. Lisaks vananemisele tegutsevad vandaalid: põletavad nuppe, rikuvad kabiine jm. Oma panuse annavad metallivargad: masinaruumidest viiakse kõike, mis sisaldab vaske ? trafod, mähised, mootorid, trepikojas viiakse ära liftide uste piirded, nupukarbid (alumiinium). Kallil uuenduskuuril pole mõtet, kui trepikotta pääsevad kõrvalised inimesed. ASi Otis Eesti liftihooldajate sõnul on igapäevane, et kõik üleliigne, mis postkastis ? reklaamid, valimispropaganda jne ? topitakse pilude vahelt lifti ?ahti. Ei pea olema palju fantaasiat, et ette kujutada, mis juhtub, kui sellisesse ?ahti ?kogemata? mõni koni kukub.

Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peaspetsialisti Andres Simulandi sõnul võib majaelanik kahtluse korral järelvalveametnikele oma murest märku anda. Kuigi majavaldaja peaks ise regulaarselt liftihoolodust tellima, on ometi juhtumeid, kus seda ei tehta. Kõigist hooldustöödest ja uute osade ostmisest peab elanikule näidata olema ka arve, et tõestada väidetavalt tehtud kulutusi.

Väikeste häirete pärast aga ei tasu kohe TJI esindajat kohale kutsuda, püüdke probleeme lahendada majahaldajaga.

Lifti uuendamisega oleks mõttekas muuta ka lifti töösüsteemi. Üldjuhul kutsub inimene lifti korrusele, kust ta tahab minna liikvele, lift sõidab tema juurde ning sealt reisija poolt soovitud korrusele. Pärast seda on võimalik lifti kasutada järgmisel sõitjal.

Efektiivsem süsteem võimaldab lifti liikumisel teelt kaasa võtta ka teisi reisijad:

? alla korjav süsteem? ? lift võtab alla liikudes vahekorrustelt peale teisigi samas suunas sõitjaid.

? täiskorjav süsteem? ? lift võtab nii üles kui alla liikudes kaasa samas suunas sõitjaid.

Selliselt ?nutikaks? muudetud liftid võimaldavad vähendada energiakulu ? tühisõite vähem, samuti on lifti ooteajad lühemad.

Tänini kasutusel olevaid plastmassist nuppe soovitan asendada vandaalikindlate metallnuppudega, mida ei ole nii kerge põletada ega lõhkuda.

Turvalisust saab suurendada lifti nuppe võtmetega või kaardisüsteemiga asendades ? nii saab piirata lifti vaba sõitu mingile korrusele. Peatuda saab ainult see, kellel on võti või kaart. Ühistutele on mugav lahendus, kus välissukse ja lifti kasutamine on seotud ? sama võtmega saab trepikotta sisse ja aktiveerida lifti.