Stabiliseerimisreservi paigutamises tehakse muudatusi

?Nõukogu otsustas heaks kiita ?Stabiliseerimisreservi paigutuste poliitika?, mis kajastab reservi haldamise täiendavaid piiranguid, normportfelli ja benchmarki,? ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen. ?Detailidest võiks aga rääkida siis, kui kõik nõukogu liikmed on poliitika heaks kiitnud ja rahandusminister selle oma käskkirjaga kinnitanud,? lisas ta.

Nõukogu eilsel istungil osalesid rahandusminister Siim Kallas, Eesti Panga president Vahur Kraft, riigikogu liige Sirje Endre ja vaatlejana riigikontrolör Juhan Parts.

Suuremas osas välismaistes võlakirjades ja muudes instrumentides hoitav stabiliseerimisreserv kasvas eelmise aastaga ligi 258 miljoni krooni võrra ? erastamisest oli sinna laekunud 226 miljonit krooni, realiseerunud intresse oli saadud 31,7 miljonit. Aasta lõpuks saavutatud tootluseks oli 4,97%. Eilse päeva seisuga oli reservis 1 084 220 000 krooni.

1997. aastal loodud stabiliseerimisreservi rahasid on kasutatud vastavalt riigikogu otsusele 1998. aastal Maapanga krahhi ajal, mil pankroti katteks maksti välja 256 miljonit krooni. 1999. aastal kulutati reservist 9,87 miljonit, samas aga kanti eelmise aasta algul 1999. aasta eelarvetulude ülekaalu arvelt stabiliseerimisreservi 357,44 miljonit krooni.

Sel aastal võidakse stabiliseerimisreservi kasutada pensionisüsteemi teise samba käivitamise kulude katteks.