Rask: uus trahvisüsteem toob kaasa seaduserikkuja elatustaseme uuringu

Kriminaaltrahvide määramise uus kord tõhustab oluliselt ka maksupettuste vastu võitlemist, sest iga eeluurimise käigus tuleb kindlaks teha uurimisaluse sissetulekute suurus ja tegelik elatustase.

Jõukas inimene peab olema seaduskuulekas, olema eeskujuks teistele. Kogu edasine jutt ongi seaduskuulekate inimeste jaoks mõttetu. Kes aga teisiti aru ei saa, nende rahakoti pihta tuleb lüüa. Uurimisse lisandub komponent teha kindlaks iga võimaliku kurjategija varanduslik seis. Tuleb koguda juba uurimise käigus andmeid nii sissetulekute kui ka tegeliku elatustaseme kohta.

Näiteks vestleb uurija uurimisaluse naabritega, et kui uhkeid vastuvõtte ta korraldab, kui kallis kasukas naisel on jne. See kõik hakkab välja tooma palju rohkem maksupetturlust.

Kui sissetulekut pole, ega siis veel karistamata ei jää. Sellisele isikule pole ju mõtet rahatrahvi määrata, tema saab vanglakaristuse.

Samas arvestatakse ka rahatrahvi määramisel, et see oleks jõukohane. Trahv määratakse valemi järgi, kus aasta netosissetulek jagatakse 400ga, sellest lahutatakse elamiseks hädavajalik summa 50 krooni ja saadaksegi päevasissetulek.

Trahvi on võimalik määrata 30?500 päevasissetuleku ulatuses. Miinimumpalga puhul on väikeseim määr 1500 krooni ja suurim 25 000 krooni.

Muudetakse ka maksukorralduse seadust. Sellesse tehakse säte, et maksuamet võib väljastada andmeid uurimisorganile ka ilma maksumaksja teadmiseta ja nõusolekuta. Seni pidi maksuamet maksumaksjat sellest teavitama. Samuti saab pankadest uurimiseks vajalikke andmeid.

Loomulikult ei saa ükski uurija niisama suvaliselt kellegi kohta andmeid. Pankade andmeid saab samuti vaid konkreetse juhtumi pinnalt. Igast menetlustoimingust peab ka märk maha jääma, et kes mille jaoks mida uuris.

Nüüd tahaks eelnõu kiiresti riigikogusse saata. Kavandatud on kehtima hakkamine 1. juulist.

Autor: ÄP Online