20protsendilise tulumaksumäära kehtestamine süvendaks varanduslikku kihistumist veelgi, sest oleks kasulik eelkõige jõukatele.
Valem on lihtne ? mida suurem palk, seda kasulikum. Alampalga (1600 krooni) saajale annaks see kuus 36 lisakrooni, keskmist palka (5000 krooni) teeniva töötaja sissetulek suureneks 240 krooni ning kõrgepalgalised võidaksid tuhandeid ? näiteks 25000 krooni saaja võidab tulumaksumäära alandamisega 20 protsendile 1440 krooni.
Alampalga saajale on 36 lisakrooni kuus ka suur raha, ainult et lisaraha võimaldamist ei peaks korraldama sel teel, et vähendatakse ka nende maksukoormust, kes hästi toime tulevad. Ja seda seepärast, et 20% tulumaksu määr kõigile sunniks vähendama oluliselt eelarve kulutusi.
Kelle ja mille arvelt seda tahetakse teha? Ei tule ju riik kuigi edukalt toime nende ülesannete täitmisega, mida inimesed temalt ootavad.
Just rahanappusega on põhjendatud nii politseinike arvu vähendamist, madalaid pensione, koolide sulgemist, ravijärjekordi haiglates, reisirongiliikluse lõpetamist jne. Tööhõivepoliitikale eraldas riik 1998. aastal vaid 0,16% SKTst, millega Eestile kuulub häbiväärne viimane koht Euroopa Liidu kandidaatriikide seas.
Eesti riiki on juba niigi sedavõrd vähe, et väga raske on näha võimalust, kust ja mille arvel saaks tema ülesandeid veelgi kärpida.
Seega, kui riik soovib hoolitseda majanduslikus kitsikuses elavate inimeste eest, oleks õige langetada maksumäär pakutud tasemele vaid nendele, kes saavad keskmist või sellest madalamat palka ? st umbes 2/3 palgasaajate jaoks.
On muidugi võimalik ka teine alternatiiv ? tõsta korralikult maksuvaba tulumäära ning mitte kõigile, vaid neile ülaltoodud 2/3 palgasaajaile.
Seotud lood
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.