Euroopa Liit ei ole meie mustuses süüdi

1. veebruari Äripäevas ilmunud kirjutis ?Euroliit meelitab steriilse ja bakterivaba eluga? ennustab maarahvale kurba tulevikku: üks pood mitme küla peale, apteeke pole niigi palju ja isegi moosi ei tohi enam keeta ? vähemasti mitte neist õuntest, mis on kooliaiast korjatud. Seda ?tänu? euronõuetele, mille hulka kirjutise autor oli arvanud ka tervisekaitsenõuded.

Kuna tervisekaitsenõuete täitmise üle valvab tervisekaitseinspektsioon koos oma maakondlike talitustega, siis peame vajalikuks pisut korrigeerida kirjutises avaldatud sellekohast teavet.

Esiteks: mitte ükski seadus, määrus ega ettekirjutus ei keela kasutada aias, sealhulgas kooliaias, kasvatatud saadusi laste toidulaual. Ainus tingimus on see, et neist valmistatud toit peab olema tervisele ohutu.

Teiseks: mitte ükski seadus, määrus ega ettekirjutus ei kohusta maal ainult ravimite müügipunktina tegutsevat ettevõtet ehitama endale kallist ravimite segamise ruumi.

Seda tuleb teha neil, kes deklareerivad ennast apteegina, kes ise võtavad endale apteekidele ette nähtud ja apteekrite liidu poolt juba kolm aastat tagasi kooskõlastatud kohustused ja vastutuse. Tervisekaitseametnikud ja ammugi mitte Euroopa Liit kohalike ettevõtjate ettevõtlusvormide valikusse ei sekku.

Kolmandaks: jutud massilisest maapoodide ja koolisööklate sulgemisest on pahatihti kantud mugavuse ? ja mis seal salata ? ka riigilt raha ja ettevõtluseks kergemate tingimuste väljapressimise vaimust. Mitte aga tahtest näha vaeva selle nimel, et pakkuda kvaliteetset ja tervisele ohutut teenust või kaupa. Üks selle eeltingimus on elementaarsete hügieeninõuete täitmine ehk puhtuse pidamine.

Et just puhtusepidamisega on meil lood kehvad, seda näitavad haigestumised, mille põhjuseks on kas otsesemal või kaudsemal moel mustus. See arv küünib ametlikel andmetel 4000 juhuni aastas. Ainuüksi ametlikult registreeritud salmonelloosijuhtumeid oli mullu 556 ja see arv viimastel aastatel kasvab. Möödunud aastal esines Eestis kaheksa toidust tekkinud haiguspuhangut, neist enamik lasteasutustes. Kui palju toidumürgistuste käes vaevlejaid tegelikult on, ei tea keegi, sest iga kõhuvalu ja oksendamise pärast ei otsita arstilt abi.

Levima on hakanud selliseidki haigusetekitajaid, mis varem olid siin tundmatud. Võrreldes nii Euroopa kui ka kogu maailma arenenud riikidega on meil haigestumine saastast tingitud tõbedesse 10?15 korda kõrgem.

See kõik kokku ei ole riigile ega rahvale uhkuseks. Ja riik on asunud olukorda parandama. Alates sellest, et põhiseadusse on sisse kirjutatud igaühe vääramatu õigus tervise kaitsele, ja lõpetades sellega, et vastu on võetud hulk sellekohaseid seadusi, määrusi, otsuseid ja moodustatud riiklikud institutsioonid nende täitmise tagamiseks. Enne kui tormata seadusi, riiki ja Euroliitu tümitama, võiks kõige sellega tutvuda ja seejärel vähemalt oma ukseesisegi puhtaks pesta.

Seda kõike sai enne loo ilmumist räägitud ka Äripäeva ajakirjanikule.