Miks on impordi kasvutempo aeglustunud?

Väliskaubanduse numbrid on ilusad. Kaupade sissevedu on aasta kokkuvõttes kaupade väljaveost maha jäänud, kuigi oleks võinud arvata, et majanduskasvuga suureneb sisemaise nõudlusega koos ka kaupade sissevedu. Eesti ettevõtted on oma toodangut mitmekesistanud ning enam ei ole tarvis kõike sisse vedada. (ÄP 06.02)

Üks põhjus on see, et investeeringuid ei tule. Eks ka tarbimine on importi vedanud, kuid mitte nii palju kui investeeringud. Nt ehituslubade andmine ja elamute ekspluatatsiooni andmine on vähenenud. Seega on ehitusaktsiivsus mõjutanud impordinõudlust. Suur osa ehitusmaterjalidest tuleb ju sisse. Pealegi ? Elcoteq ja mõni teine veel hakkas importima Hiinast, kuna seal on komponendid odavad ? ongi muutus toimunud.

Teisest küljest on selge, et kaubandusbilansi puudujääk on niigi suur ja et nii suure negatiivse bilansiga elu ei saanud lihtsalt jätkusuutlik olla. Majandus ei saa ainult võõra ressursi arvel kasvada.

Üks põhjus võiks olla sisenõudluse vähenemine, aga seda ma ei tahaks uskuda. Võib- olla see, mida statistika on näidanud ? et eestlased eelistavad üha rohkem eestimaist. Tarbekaupade osas on märkimisväärselt kasvanud Eesti oma toodangu tarbimine. See mõjub impordile vähendavalt.

Kui võtta kapitalikaubad, siis seda efekti ei ole.

Ka on tehtud investeeringud hakanud tagasi tootma. Kapitali sissevool on olnud märkimisväärselt suur ja varem või hiljem hakkab see ennest tagasi tootma.

Üleüldse viimase aja Eesti väliskaubandusstatistikat jälgides peab märkima, et suuremahuliste kuid väikese lisaväärtusega tehingute osatähtsus on hästi suur ja sellepärast peegeldavad need numbrid midagi muud kui aasta poolteist tagasi. Kindlasti võib seoses Elcoteqi tegevuse võimalike muutustega näha ka edaspidi üsna suuri

hüppeid.

Kui aga millelegi tähelepanu pöörata, siis see on ikkagi suhteliselt suur kaubandusdefitsiit, mis meil ikkagi on. Võib ju rõõmu tunda kõrge ekspordikasvu üle, aga välistasakaalu asjad on investorite jaoks kindlasti olulised. Ja siin on natuke põhjust muretsemiseks.

Ka prognoosijad tunnevad ebakindlust, sest raske on kiiresti muutuvas pildis prognoose teha. Aga 8protsendiline jooksevkonto defitsiit on Eesti jaoks suur mis suur ja selle üle ei ole põhjust õnnelik olla.