Eirati osalusdemokraatia põhimõtteid

Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud ja valitsuse heaks kiidetud ?Saastuse kompleksse vältimise kontrollimise seaduse? eelnõu (edaspidi eelnõu) sätestab eelnõu määratletud tegevusest tuleneva saastatuse kompleksse vältimise ja kontrollimise alused, et ära hoida inimtegevusest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale või vähendada seda.

Seaduse kavandatav jõustumise aeg on kuue kuu möödudes selle avaldamisest Riigi Teatajas.

Keskkonnaministeerium ei ole pidanud vajalikuks järgida kolmepoolse koostöömemorandumi põhimõtteid ja on jätnud tööandjate esindajad eelnõu töögruppi kaasamata ning tööandjad neid puudutavatest olulistest muudatustest teavitamata, millega on oluliselt rikutud osalusdemokraatia arendamise kokkulepet.

Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit (ETTK) ei toeta eelnõud järgnevatel põhjustel:

Eelnõu jõustumise tähtaeg on ebareaalne. Eelnõu seletuskirjas mööndakse, et eelnõu mõjude analüüsiks ei ole kasutatud sotsioloogilisi uurimisi. Oleme arvamusel, et ainuüksi seaduse rakendamiseks vajalikele eeluuringutele kulub vähemalt 6 kuud.

Eelnõu laieneb ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kuigi eelnõu eesmärk on suurtootmises võimaliku kahju ennetamine, on kriteeriumid antud üldsõnaliselt tegevuse piirvõimsusi määramata, mis tähendab, et seadusest tulenevad kohustused laienevad ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Eelnõu mõiste ?parim võimalik tehnoloogia? sisu ja ulatus on avamata (seda veel ka ELis). Seletuskirja kohaselt pole ELi Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ isegi Euroopa Liidu liikmesriikides veel rakendust leidnud, mistõttu puudub mõiste ?parimate võimalike tehnoloogiate? sisu ja ulatus.

Eelnõu rakendamiseks puudub sotsiaalmajanduslik valmisolek.

Vajalikud investeeringud ulatuvad lähema viie-kuue aasta jooksul paarikümne miljardi kroonini, mis on ettevõtjatele ebareaalne. Kaheldav on ka tarbija valmisolek maksta toote hinna kaudu kinni keskkonnakulutused.

Seaduse rakendamine vähendaks Eesti ettevõtete konkurentisvõimet. Erinevalt seletuskirjas prognoositust leiame, et seaduse jõustumisega langeb Eesti ettevõtete konkurentsivõime.

Lisaks sotsiaalsele mahajäämusele lisandub ka asjaolu, et paljud Euroopa Liidu liikmesriigidki ei ole direktiivi rakendanud.

Arvestades eeltoodut ja Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu ettepanekuid, tegi ETTK oma kirjas valitsusele ettepaneku eelnõud mitte heaks kiita.