• OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,05
  • OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,05
  • 08.02.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jaanuari hinnatõus oli viimaste aastate suurim

Jaanuari hinnatõus oli viimase kahe aasta rekordiline.
Statistikaameti eile avaldatud andmetel tõusid administratiivselt reguleeritavad hinnad aastaga veidi üle 8 protsendi, vabalt kujunevad hinnad aga peaaegu poole vähem. Jaanuaris mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu keskmisest rohkem elektri ning toidu kallinemine ja mootorikütuse odavnemine.
?Ootasime, et hinnad tõusevad jaanuaris veidi vähem ? protsendi võrra,? ütles Ühispanga analüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing. ?Ei uskunud, et elektri hinna tõus suurendab eluasemekulutusi ligi viis protsenti,? lisas ta.
?Arvestades elektri ja toidukaupade hinna tõusu, ei oleks imestanud, kui jaanuarikuine hinnatõus oleks olnud isegi kõrgem,? ütles Sampo Panga makroanalüütik Anne Karik- Uustalu.
Eesti Panga ametliku hinnangu kohaselt on hinnatõus olnud liiga kiire, ületades eurotsooni inflatsioonitempot ligi kolme protsendiga. Keskpank möönab samuti, et jaanuaris toimunud hinnatõus oli ootuspärane.
Keskpank märkis, et sisemaiste hindade eelkõige administratiivse tõusu tõttu jääb Eesti inflatsioonitempo euroala näitajast suuremaks kogu selle aasta esimese poolaasta jooksul. Suvest peaksid erinevused hakkama vähenema ning aasta kokkuvõttes peaks erinevus jääma 2?2,5 protsendipunkti piiridesse.
Elektri hinna tõusu mõju peaks tasakaalustama telekommunikatsiooniteenuste odavnemine. Kuigi jaanuaris suurenesid kulutused sidele vaatamata telefonituru avanemisele 1,3%. Kunsing põhjendas hinnatõusu telefonifirmade detsembrikuiste hinnaalandustega, mis jaanuaris lõppesid.
Vaatamata jaanuarikuisele oodatust veidi suuremale hinnatõusule ei muuda analüütikud selleks aastaks tehtud prognoose.
?Kuigi esimese kvartali hinnatõus võiks olla suurusjärgus 6 protsenti, peaks edaspidi hinnatõus pidurduma ja aasta keskmiseks tarbijahinnaindeksi tõusuks ootame endiselt 5 protsenti,? lausus Kunsing.
Ta märkis, et juhul kui maailmamajanduses toimub oodatust suurem jahenemine, võib hinnatõus Eestis jääda oodatust väiksemaks. ?Kui majandus jahtub oodatust kiiremini, siis tarbijahinnaindeksit see tõsta küll ei saa,? lisas ta.
Anne Karik-Uustalu sõnul võib elektrienergia hinna tõusu mõju avalduda tarbijahindade tõusus veel 3?4 kuu kuni poole aasta jooksul.
Selle aasta kokkuvõttes peaks keskmine hinnatõus tema sõnul jääma 4,8?5 protsendi tasemele.
Kuna elanikkonna kulutuste struktuur on muutunud, muutis statistikaamet ka THI ostukorvi koosseisu. Uues korvis on vähenenud toidu- ja eluasemekulude osakaal, suurenenud aga side- ja transpordikulude osa.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 08:00
Miks tasub laenupakkumisi võrrelda?
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele