Teadlased kritiseerivad keskkonnaministeeriumit

?Nii Põhja-Ameerika kui Lääne-Euroopa ökoloogid näevad võõra geneetilise materjali levitamises väga tõsist ohtu loodusele,? ütles Tartu Ülikooli bioloog, professor Kalevi Kull. Tema sõnul võib ministeeriumi kava pidada bioinvasiooniks, mille tagajärjed pole selged.

?Praegune kuusepopulatsioon Eestis kannab oma geneetilises mälus sedagi, kuidas kuused siia isepäi 8000 aastat tagasi levisid,? sõnas Kull. Kulli hinnangul võib Rootsi kuuseistikute Eestisse toomine aga praeguse tasakaalu segamini paisata.

Kull tõi näitena juhtumi, kui 20. sajandi algul toodi Eestisse Saksamaalt männiseemet ning sellest hakkas kasvama kõverikke puid. ?Et need Eesti männiasurkonda ei rikuks, tuli need maha saagida,? viitas Kull.

Keskkonnaministeerium tahab Rootsist vahendada kolme miljoni istiku toomist, kuna Eestis on hinnanguliselt 7000 hektarit erametsamaad, mida pole uuendatud.

Ministeeriumi metsaosakonna juhataja Andres Talijärv sõnas, et istikud loodusele kahju ei tekita, kuna nende geneetilised omadused on sarnased Eesti kuusega. ?Seeme on pärit Valgevenest ja istikud on Rootsis vaid üles kasvatatud,? kinnitas ta. ?Nõukogude ajal oli Valgevenest istikute toomine tavapärane ja midagi halba pole sellest juhtunud.?

Metsainstituudi endine direktor, metsateadlane Ülo Erik lausus, et geneetilised kahjustused võivad puul ilmneda alles 30-50 aasta pärast. ?Minu arvates on see plaan täielik lollus,? ütles ta.

Metsateadlase Ivar Etverki sõnul ei tohi kuuseseemet põhjast lõuna poole tuua, aga kuni 600 km kauguselt lõunast põhja poole võib. Seega on lubatav ka Valgevene päritolu istikute toomine.