Veearvesteid taatleva AS Tepso labori tehnilise juhi Märt Kõrgema sõnul on igas suures korterelamus vähemalt üks inimene, kes ei saa öösiti rahulikult magada enne, kui pole teinud kõik, et sundida oma veearvestit seiskuma. AS Tepsole on teada vähemalt kümme erinevat moodust, kuidas saab vett varastada nii, et arvesti plommid jäävad terveks.
Korterites, kus vett ei tarbita üle keskmise, pole mõtet varastama hakata. Küll aga tekivad vargusmõtted suure veekuluga korterite omanikel. Suure veekulu põhjuseks võivad olla nii elanike arv, väikesed lapsed kui ka jooksev loputuskast.
Riigi Tarbijakaitseameti asedirektori Enn-Toivo Annuki sõnul nemad korteriühistutega ei tegele. Kui ühistu juhatus ei saa oma tööga hakkama, siis tuleb Annuki sõnul ta ümber valida.
Eelmisel aastal pöördus erinevate veeprobleemidega tarbijakaitseametisse 140 inimest. Annuk on veendunud, et vanainimesel, kes elab üksi ahjukütte ja külma veega korteris, ei saa vee tarbimine kuidagi jääda 1000 ja 2000 krooni vahele.
Annuk arvab, et ebaloomulikult suurte veearvete peapõhjus on majade üldveemõõturite valetamine. Kuna nõukogudeaegsete ehitusnormide järgi paigaldatud torustikud näevad ette praegusest palju suuremat veetarbimist, siis tekib aeglase vooluga torudes sete, mis veemõõturid rikub. Aja jooksul muutub torude läbimõõt väiksemaks ja selle tulemusena võib arvesti rohkem lugeda.
Anonüümseks jääda soovinud santehnik, kes teeb töid Tallinnas ühele ühistule kuuluvates majades, on kindel, et kogu viga ei peitu vee mustuses. Tema kogemuste põhjal tuleneb näitude erinevusest vaid 10% mõõturile lubatud mõõteveast ja ülejäänu vargustest.
Selleks, et varastada, ei pea sugugi ainult veemõõturiga toru lahti ühendama ning asetama tagurpidi, ehkki ka see on plomme rikkumata vähemalt 70?80% korterites võimalik.
Tõenäoliselt on kõige levinum kasutada mõõturi seiskamiseks suurt magnetit, mis kontrollija tulekul kiirelt eemaldatakse. Maja hooldav töömees kuuleb uksekella helistades kõige sagedamini: ?Andke andeks, ma panen kohe riidesse.? Kaks?kolm minutit on aga piisav aeg, et süütõendid kõrvaldada ning kontrollija ausa näoga vastu võtta.
Kuna inimestel on kombeks unustada või avab ukse pereliige, kes pole vargusesse pühendatud, on kontrollijad korteritest leidnud nii magneteid, hammasrataste vahele topitud traadijupikesi kui ka muljumis- ja puurimisjälgedega mõõtureid.
Vett varastava korteri omanikul tasub igaks juhuks kõrvale panna summa, mis võrdub mitmekordse Eesti keskmise palgaga. Hiljuti tehti näiteks ühele korteriomanikule 9000kroonine trahv.
Juriidilist isikut saab trahvida kuni 15 000 krooniga.
Veemõõtja seiskamiseks kasutatakse näiteks 6 mm paksuseid ja 6?7 sentimeetrise läbimõõduga mageneteid.
Allakirjutanu leidis Kadaka turult sobivad magnetid kiiresti. Kui tränimüüjatelt suurt magnetit küsisin, siis rõõmustati kohe: ?Aa, veemõõtja jaoks!?? ja juhatati mind inimeseni, kes neid müüs, hinnaga 20 krooni tükk.
Vanem, eesti keelt kõnelenud Kadaka turu müüja rääkis segasevõitu juttu: ta hoidnud magneteid enda tarbeks ja et neid otsitakse turult tihti, isegi tihedamini kui pakkuda oleks. Mees väitis, et mittetoimimise tõttu pole talle tagasi küll ühtegi toodud ja andis juhiseid, kuidas ostetud kaupa paigaldada.
Pärast proovisin järele, kuidas magnet töötab. Töötas küll: veemõõdik seisis liikumatult.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.