Riigilt saavad abi ka rikkamad vallad

Põlevkivi kaevandamise ressursitasuga kopsakat eelarvelisa teenivad vallad saavad ühe elaniku kohta kolm korda rohkem tulu kui samas kõrval asuvad kaevanduseta Eesti vaeseimate hulka kuuluvad vallad. Sissetulek tõstab nn ressursivallad Eesti omavalitsuste esimeste hulka, jättes kaugele seljataha Tallinna, Tartu ja Pärnu.

Üks rikkaimate valdade hulka kuuluvaid on Maidla, mille territooriumile jääb Eesti Põlevkivi Aidu karjäär. Vald ehitab teist aastat oma 18. sajandist pärit mõisas asuvale põhikoolile uut võimlat, mille 10 miljoni kroonisest ehitusmaksumusest on riiklike investeeringute programmist saadud 8. Vald loodab ka käivituvale riiklikule mõisakoolide programmile, kust samuti peaks lisaraha tulema.

Vallal on viimistlusjärgus ka uus rahvamaja-raamatukogu, mille 7 miljonit krooni ehitusraha on vald ise maksnud. Samuti on vallatulusid kasutatud teede korrashoiuks, oma bussiliiklusele, arstipunktile ja kaugemalt tulijate päevakeskusele, kinni makstakse kaks kolmandikku koolitoidust.

Maidla valla 17,8 miljoni kroonisest eelarvest moodustab ressursitasu ligi 4 miljonit krooni, mis ei olegi kuigi suur, sest näiteks Vaivara vald saab 25,5miljonilisse eelarvesse ressursimaksu koguni 14,5 miljonit krooni.

Ka Venemaaga külgnev Vaivara vald ei ole vaatamata oma suhtelisele rikkusele ise hakkama saanud. Vald sai paari aasta eest riigilt 2,5 miljonit puhastusseadmete ehitamiseks ning ligi 2 miljonit krooni asunduspiirkonna toetust maaparandus- ja elektrifitseerimistööde tegemiseks. Uue asfalttee ehitamise kohustus lasub riigil ohtlike jäätmete hoidla ehitamise eest. Vald lõi viis aastat tagasi ka oma maaelu arendamise laenufondi, mille 5 miljoni kroonisest algkapitalist andis pool riik.

Vaivara endine vallavanem ja praegune volikogu liige Ülo Jõgisoo räägib, et vald on pidanud järk-järgult taasrajama sovhoosiajast maha jäänud lagunenud infrastruktuuri. ?Kui ma 1993. aastal Vaivara vallavanemaks sain, oli vallakeskus Sinimäe asula üles kaevatud ja kohalik kool oli laiali mööda kortereid. Sotsiaalsed objektid olid täiesti välja ehitamata,? meenutab Jõgisoo.

Vald ongi nüüdseks peamiselt oma eelarve najal remontinud 11 miljoni krooni eest koolimaja, taastanud vallavalitsuse kahte maja ja klubi, remontinud sauna ja lasteaeda. Tänavu plaanitakse asulad maagaasiküttele üle viia ning remontida spordikeskus.

Maidla valla naaber Lüganuse vald on erinevalt eelnimetatutest Eesti 247 omavalitsuse hulgas sissetulekute poolest tagant kolmas.

Lüganuse vallavanema Urve Takjase sõnul ei saa hoolimata Eesti ühe kõige vaesema omavalitsuse positsioonist lagunenud ühiskasutatavatest hoonetest või maksmata arvetest ka nende puhul rääkida. Vald on suutnud kolme aasta jooksul teha põhjaliku remondi kohaliku keskkooli kasutatavas mõisahoones ning jätkab rahvamaja ja raamatukogu kapitaalremonti. ?Eks meie peame võrreldes suurt ressursitasu saavate valdadega nii kokkuhoidlikumalt läbi ajama kui ka lisarahastamiseks rohkem tööd tegema, sest investeeringuid ei ole meil võimalik ainult oma sissetulekute põhjal teha. Vald on suuteline eraldama projektidele vaid nõutava oma osaluse protsendi,? ütleb Takjas.

Lüganuse valla 7,2miljonilisse kogulaekumisse tuleb ressursimaksuna vaid mõni tuhat krooni vee tavakasutajatelt.

Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni ajab Maidla väikese elanike arvu ja seega ka loomuliku tulubaasi vähesuse eeskätt põlevkivikarjääri kaela. Esimese vabariigi ajal oli vallas 3600 inimest praeguse 900 vastu. Aidu karjääri tõttu pidi oma talukohast ja maast loobuma vähemalt 120 peret. ?Aidu karjäär on laienenud valla kõige paremate põllumaade arvel. Kui kunagi oli meie territooriumil ka laienev Kiviõli kaevandus ning 75% pindalast on mets, siis peeti piirkonda üsna perspektiivituks ja väljaränne oli suur,? räägib Vinni.

Mõni kuu Vaivara vallavanema ametit pidanud Veikko Luhalaidi sõnul peab vald lisaks infrastruktuuri rajamisele tegelema ka tohutu töötuse probleemiga. Töötuid on Eesti rekordiline protsent, mis näitab viimastel aastatel kasvutendentsi. Praeguseks ütleb Luhalaid töötute arvu küündivat juba 50%ni töövõimelisest elanikkonnast. Vald doteerib kohalikku kommunaalettevõtet, võimaldab tasuta kasutada lasteaedu ja maksab kinni koolilõunaid. Endise vallavanema Ülo Jõgisoo sõnul on püütud toetustega siiski piiri pidada, et inimesed oleks võimelised elama ka teiste omavalitsuste tingimustes.

Nii Eesti rikaste tipus olevas Maidlas kui ka vaesuse tipus oleval Lüganusel jääb töötus 11%ga maakonna keskmisele tasemele, toetusi maksab riik. Järsult suureneva töötuse oht varitseb neidki, sest paljud elanikud käivad ametis lähedases õli hinna kõikumisest sõltuvas Kiviõli keemiatööstuses ja paari aasta pärast suletavas Purtse kalakonservitsehhis.

Keskkonnaministeeriumi nõuniku Eva Kraavi teada ei ole ettevalmistamisel ressursimaksu jaotamise muudatusi. Omavalitsused saavad põlevkivikaevandajalt praegu 70% ja riik 30% ressursitasudest. ?Tundub, et omavalitsustele juba määratud raha kallale ei taha riik ka minna, sest see on samasugune oht nagu õlle hinna tõstmine,? arvab Kraav.

Maidla vallavolikogu esimehe Enno Vinni sõnul peaks juhul, kui kogu ressursitasu läheks riiklikule ümberjagamisele, hakkama riik ka üksikisiku tulumaksu mingil moel vennalikult ümber jagama.

Vinni tunnistab, et põhjavee kadumist ja lõhketööde tagajärjel tekkivaid ehitiskahjustusi ei kompenseeri praegu mitte vald, vaid Eesti Põlevkivi ise. Viimase kommunikatsioonijuhi Raivo Loti sõnul ei ole ettevõte rahul, et ressursimaks rändab omavalitsustele mittesihipäraselt.

Viini nõustub, et põlevkivikaevandaja makstav ressursimaks peaks omavalitsusele laekuma sihtotstarbeliselt, kuid nimelt sihiga sotsiaalse keskkonna mahajäämuse likvideerimiseks. Otseste kaevandamise keskkonnakahjude korvamiseks, veevarustuse taastamiseks külades ja lõhketööde kompenseerimiseks peaks kuluma saastetasud, mis rändavad praegu riigieelarvesse ja sealt osaliselt keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu üle Eesti keskkonna parandamiseks.

Haldusreformiga kaasnevaid muudatusi ei taha vaesed ega rikkad vallad. Lüganuse vallavanema Urve Takjase sõnul tahaksid vallavõimud jätta valla endistesse piiridesse, kuid maakondliku ja riikliku plaani järgi kuuluksid Lüganuse ja Maidla vald koos veel kahe valla ning Kiviõli ja Püssi linnaga ühte omavalitsusse.

Vaivara kavatsetakse ühte panna eelarvekriisis vaevleva Narva-Jõesuuga ning valla territooriumil kiratsevate Viivikonna ja Sirgala kaevandusasulatega. Vallajuhid kardavad võimukeskuse kaugenemist, linna- ja vallaprobleemide segunemist ning eestlaste ülekaaluga valdade sõnaõiguse kahanemist.