Pärast seda, kui möödunud aasta 1. detsembril kehtestati piiritusjookidele uus, 75% senisest kõrgem aktsiisimäär, on erinevatel andmetel Eesti turul suurenenud salaviina osakaal 30-50 protsendini. Kuna Eesti ametlikel viinatootjatel on seetõttu läbimüük tunduvalt vähenenud, ei saa riik planeeritud viinaaktsiisi eelarvesse.

ASi Ofelia tegevdirektor Arno Narro ütles, et aktsiismaksu ja hinna tõusu tagajärjel on ametlike tootjate viina läbimüük vähenenud ja see turuosa on nüüd salaviina käes. Ta taeatas, et aktsiisi tõusuga, on 60% võrra suurenenud raha, mida saab salaviina liitri eest teenida ja eeldused, et salaviina osakaal pärast aktsiismäära suurenemist kasvab, olid tal juba ette teada.

Hetkeseis: Akoholiaktsiis oli möödunud aastal üks paremini laekuvaid aktsiise, seda laekus kavandatust enam. Alkoholitootjate hinnangul on salaviina osakaal turul 40%, mille tõttu jääb riigil iga päev saamata ligi miljon krooni. Salaviina vastu võitlemise värskeima ideena on mitu valitsuse liiget känud välja mõtte puskariajamise legaliseerimisest.

Riigikogu Maaliidu fraktsioon, ning Maarahva Erakond ja Põllumeeste Kogu esitas kolmapäeval taas riigikogule seaduseelnõu imporditollide kehtestamiseks nende põllumajandustoodete suhtes, mida Eestis küllaldaselt toodetakse. Need on eslusloomad, liha- ja kalatooted, piimasaadused, munad, jahu tangud, rasvad ning jahust kondiitritooted. Tollitariifidelt loodavad maamehed teenida ligi 200 miljonit krooni. Maaliidu esimees Arvo Sirendi märkis: Ma kardan, et kui me pole nõus tollitariife kehtestama, siis ei pruugi Euroopa Liit meid vastu võtta?.

Hetkeseis: Tiit Vähi ja Mart Siimanni valitsuste ajal imporditolle opositsiooni vastuseisu tõttu ei kehtestatud. Tollid kolmandatale riikidele kehtestas Mart Laari valitsus. Viimasel ajal on impordipiiranguid kehtestatud hullu lehma tõve tõttu.