Vastupidiselt Erki Kilu väidetule (?Pensionikindlustus ? selts võtab riskid enda kanda?, 06.02) annab vabatahtlik pensionikindlustus lisaväärtust pigem kindlustusseltsile kui kindlustatule.
Kilu on kindlustusseltsi eesmärgid maha kirjutanud heategevusseltsi, mitte oma ettevõtte põhikirjast. On kõigile arusaadav, et kindlustusseltsi eesmärk ei ole garanteerida kliendi poolt säästetud raha säilimine ning kasv pikema aja vältel, vaid kasumi teenimine. Ning vabatahtliku pensionikindlustuse puhul iseloomustab seltse põhimõtte ?kiiresti ja palju?. Teisiti lihtsalt ei saa põhjendada kindlustusseltsi kulusid, mis esimesel aastal on 40% ja järgnevatel aastatel vähemalt 10% kindlustuspreemiatest.
Väide, et pensionikindlustus pole vaadeldav raha investeerimise vahendina, üksnes kinnitab allakirjutanud arvamust.
10?15 aasta vältel ei ole kindlustusseltsil tarvis teha pensioniväljamakseid, seltsi ku-lud on aga ikka 10?40%? Seoses pensionide väljamaksmisega seltside kulud mitmekordistuvad, toimub kindlustusfirmade rahavoogude ümberjagunemine väljaminekute kasuks. Kasumlikkus kaob ning järelikult ka investorite huvi osaluse vastu seltsides.
Väide, et selts vastutab kliendi ees võetud kohustuste osas kogu omakapitaliga, ei pea paika. Inimeste hoiused pankades on osaliselt seaduse järgi garanteeritud, elukindlustusse paigutatud vahendid aga mitte. Praegu on ka tähtajalise hoiuse tootlus pangas oluliselt kõrgem kui võetud elu- või pensionikindlustusel. Seejuures nii pank kui selts jätavad enesele õiguse tingimusi ühepoolselt muuta.
Partnerite suhte kestmise eeldus on vastastikune usaldus. Kuidas saab aga usaldada partnerit, kes on koolis puudunud peale matemaatika ka keeleõpetuse tundidest. Intress tähendab eesti keeli kõige lihtsamalt kasu rahapaigutuselt. Millisest kasust saame aga rääkida kindlustusvõtja poolt vaadatuna, kui pärast esimese kindlustusaasta lõppu on tema sissemaksetest kindlustusväärtusena järele jäänud veidi ca 60%? Seesam Elukindlustuse ASi lepinguis on juttu garateeritud 4%-lisest aastaintressist ja oletuslikust 3%-lisest lisaintressist. Tegelikult saame rääkida ainult kindlustusvõtja poolt kindlustusseltsile garanteeritud 40%-lisest aastaintressist.
Kokkuvõtteks: tegu on perspektiivitu kindlustustootega.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.