Riigiettevõte Eesti Raudtee on pankrotiohus, kinnitas finantsdirektor Peeter Põlluveer. Kui Eesti Raudtee tegevuses midagi ei muutu, on ettevõte aasta lõpuks 100?200 miljoni kroonises käibevahendite puuduses. Kui peaks juhtuma mõni suurem õnnetus või avarii, ei pruugi ettevõte olla enam võimeline sellega seonduvaid kulusid katma. Normaalne lahendus oleks Põlluveeri sõnul kulusid kärpida ning koondada tegevus kohtadesse, kus on tulu loota. Teised lahendused tulevad kõne alla siis, kui riik või omavalitsused leiavad oma vahenditest raha raudtee doteerimiseks või vedude tellimiseks.

Hetkeseis: Eesti Raudteega on alailma midagi lahti, kuigi ettevõtte ise alati ses süüdi pole. Pankrot ettevõtet siiski ei tabanud, isegi kasum hakkas tulema pärast seda, kui firmast lahutati elektrirongiliiklus ja Edelaraudtee. Vastupidi ? erastamisele pandud Eesti Raudtee meelitas nagu meepott ligi iga masti tegelinskeid laiast ilmast, mistõttu luhtus ka esimene katse ettevõtet müüa. Erastamisprotsess käib aga edasi ning riik hakkab nüüd kõnelema erastamiskonkursil paremuselt teise pakkumise teinud Baltic Rail Service´iga.

Eesti Telekomi erastamiseks puudub riigil otsene vajadus, arvab Eesti Telekomi peadirektor Toomas Sõmera. Tegelikult pole otsest vajadust pea ühegi Telekomi osalusega ettevõtte erastamiseks, ütleb Sõmera. Riigi osalus neis firmades on juba praegu väike. Monopolistlikud tendentsid turul puuduvad, kui Eesti Telefon välja arvata, aga ka need kaovad seoses erisoodustuse lõppemisega; subsideerimist riigieelarvest ei ole; valdkonda investeeritud välisinvesteeringute maht on Eesti kõige suurem, põhjendab Sõmera oma väidet.

Hetkeseis: Eesti Telekom on erastatud ning seni on tegemist ka riigi kõige õnnestunuma erastamisega üldse ? see tõi riigile üle kolme miljardi krooni.