Mobiiltelefonide vargused on saanud igapäevaseks politseikroonika osaks. Salajased vargused kottidest ja püksitaskust asenduvad üha enam avalike vargustega. Politseiameti pressiesindaja Aet Truu andmetel suureneb avalike varguste hulk pidevalt. Alates aprillist peavad aga kõik mobiilioperaatorid varastatud telefonide andmed kandma ühisesse ?musta nimekirja?, mis peaks varastatud telefonide müüki raskendama.
Nn ?kotijooksuga? rebivad pätid mappe ja käekotte hoolimata ohvri vanusest või soost. Tihti on Truu sõnul ka ohvrid ise varguses süüdi ? alkoholijoobes inimene on vargale kerge saaks. Samuti koolilapsed, kes tänaval mobiiliga räägivad.
Kui mobiiltelefon on varastatud, tuleb sellest esmalt politseile teatada. Aet Truu sõnul saab politsei siis koostöös mobiilioperaatoriga asuda varastatud telefoni jälitama. Kuidas täpselt jälitamine käib, ei soostunud politseiamet selgitama.
Q GSMi suhtekorralduse juht Jaana Aduson soovitab varguse ohvritel siiski esmalt SIM kaart sulgeda. ?Lepingulise kliendi puhul võetakse kõned krediiti ja pole mõtet riskida sellega, et teil tuleb lisaks uuele telefonile tehtavatele kulutustele kinni maksta ka varga tehtud kõned,? selgitab Aduson.
Varastatud telefoni sulgemiseks on vaja teada aparaadi IMEI koodi. Reeglina on see pikk numbrikood kirjas mobiiltelefoni karbi peal ning ostuarvel. Kui neid pole, saab oma telefoni unikaalset IMEI koodi näha, kui klaviatuurilt sisestada *#06#. Ekraanile ilmuv 15 kohaline number tuleks ülesse kirjutada, et varguse korral saaks selle kiiresti operaatorile edastada.
Eesti Mobiiltelefoni infojuhi Kaja Pino sõnul tuleb enne kasutatud telefoni ostmist operaatorilt uurida, ega aparaat pole kantud ?musta nimekirja?. Seda saab teha kliendiinfo telefonide kaudu või ka Eesti Mobiiltelefoni koduleheküljelt. Vastuse saab kohe, kuid see ei tähenda, et telefon võib mõne päeva või nädala pärast sinna nimekirja sattuda.
Aastaid tagasi loodeti, et mobiilide vargused vähenevad, kui aparaatide hinnad muutuvad odavamaks. ASi Telefonipood turundusjuht Kaido Pähn seda arvamust ei toeta. Ühekroonised mobiiltelefonid ei kaota tema arvates veel kurjategijaid. ?Mobiile varastati enne ja varastatakse ka tulevikus,? on Pähn veendunud. Tänu operaatoritoele odavnevad vaid lihttarbijale mõeldud telefonid. Eksklusiivsemad telefonid jäävad aga kalliteks ja varastele ahvatlevaks. ?Pole tähtis, kellele varastatakse telefon, vaid kes varastab telefoni,? toob Pähn problemaatikale uue lähenemissuuna. ?Narkomaani ei huvita, palju tema varastatud telefon või automakk maksab,? ütleb ta. ?Varastatud asja väärtust on järgmine doos meelemürki?, lõpetab Pähn.
Vabariigi Valitsuse määrus ?Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuded?
§ 18. Mobiiltelefonide identifitseerimise registrid
(1) Üldkasutatava GSM-mobiiltelefonivõrgu operaator ja üldkasutatava GSM-mobiiltelefoniteenuse osutaja peavad tagama mobiiltelefonide identifitseerimist võimaldavate andmete registreerimise GSM-mobiiltelefonide identifitseerimise registris (Equipment Identity Register, edaspidi EIR). Mobiiltelefonivõrgu operaator või mobiiltelefoniteenuse osutaja peab tarbija kirjaliku avalduse või politsei õiendi alusel suletud või varastatud mobiiltelefonide andmed, sealhulgas nende seerianumbrid (IMEI), kandma EIR keelatud aparaatide registrisse.(2) Keelatud aparaatide registrisse kantud, mobiiltelefonivõrgu operaatori poolt kasutada keelatud ja varastatud GSM-mobiiltelefonide kohta peavad üldkasutatava GSM-mobiiltelefonivõrgu operaator ja üldkasutatava GSM-mobiiltelefoniteenuse osutaja edastama informatsiooni teistele GSM-mobiiltelefonivõrgu operaatoritele ja üldkasutatava GSM-mobiiltelefoniteenuse osutajatele, võimaluse korral kasutades selleks keskset GSM-mobiiltelefonide identifitseerimise registrit (Central Equipment Identity Register, CEIR). Registrisolevatele mobiiltelefonidele telekommunikatsiooniteenuse osutamine on keelatud kõigis mobiiltelefonivõrkudes.
Kõike, mida on klient mobiiltelefoni talletanud, saab hooldust teostav remondimees välja lugeda. Tänapäevane elu nõuab väga mitmete salakoodide meelespidamist. Paljud inimesed kannavad oma pangakoode ja muid salasõnu kaasas mobiiltelefoni SIM kaardile salvestatuna. Varguse korral või ?libahooldaja? juures võib salainfo enam mitte nii salajaseks saada.
Siin on kliendi enda otsustada, kas ta usaldab suvalist ...poekest (tahtsin jälle öelda keldripoekest, kuid kaugeltki mitte kõik keldrites tegutsevad müüjad ei ole sullerid ja vastupidi) või volitatud hoolduskeskusi. Loomulikult on mängib rolli ka hinnatase, aga kas on mõtekas riskida ? Tõenäosus, et mõnes vähegi soliidsemas hoolduspunktis hakatakse telefonis olevaid andmeid kurjasti ära kasutama või SIM kaardi kopeerimisel tõmmatakse endale igaks juhuks ka koopia, on kaduvväike
Kuidas käitun mina? Hoian pea kõiki salakoode SIM kaardil! Aga loomulikult kodeeritud kujul ? PIN on maskeeritud telefoninumbriks ja nimel ei ole otsest seost koodi rakenduskohaga. Kuigi ka selline süsteem eeldab veidi oma mälu kasutamist (õige ja peitenimi tuleb kokku viia), on see siiski palju lihtsam, kui mingit suvalist numbrite jada meeles pidada.
Kõike, mida on klient mobiiltelefoni talletanud, saab hooldust teostav remondimees välja lugeda. Tänapäevane elu nõuab väga mitmete salakoodide meelespidamist. Paljud inimesed kannavad oma pangakoode ja muid salasõnu kaasas mobiiltelefoni SIM kaardile salvestatuna. Varguse korral või ?libahooldaja? juures võib salainfo enam mitte nii salajaseks saada.
Siin on kliendi enda otsustada, kas ta usaldab suvalist ...poekest (tahtsin jälle öelda keldripoekest, kuid kaugeltki mitte kõik keldrites tegutsevad müüjad ei ole sullerid ja vastupidi) või volitatud hoolduskeskusi. Loomulikult on mängib rolli ka hinnatase, aga kas on mõtekas riskida ? Tõenäosus, et mõnes vähegi soliidsemas hoolduspunktis hakatakse telefonis olevaid andmeid kurjasti ära kasutama või SIM kaardi kopeerimisel tõmmatakse endale igaks juhuks ka koopia, on kaduvväike
Kuidas käitun mina? Hoian pea kõiki salakoode SIM kaardil! Aga loomulikult kodeeritud kujul ? PIN on maskeeritud telefoninumbriks ja nimel ei ole otsest seost koodi rakenduskohaga. Kuigi ka selline süsteem eeldab veidi oma mälu kasutamist (õige ja peitenimi tuleb kokku viia), on see siiski palju lihtsam, kui mingit suvalist numbrite jada meeles pidada.
Seotud lood
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.