Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogia osakonna dotsent Toomas Niit peab kontori sisustamisel esmatähtsaks töötaja isikupära väljendamise võimalusi.
Kui töötaja tahab istuda akna all või teistest eraldatuna, peab tal selleks võimalus olema, samuti ei tohiks keelata pilte seintel või kerget korratust laual. Sest ilmselt teeb ta ka paremat tööd just selles keskkonnas, mille ise endale valinud on.
Inimeste privaatruumi vajadus enese ümber on erinev: osa tahab omaette nokitseda, teised eelistavad enda ümber aktiivset suhtlemist. Põldme Arhitektuuri OÜ sisearhitekt Ilona Põldme peab minimaalseks ühe inimese töökoha pinnaks avatud büroos kuus, eraldi kabineti puhul 12 ruutmeetrit kontoripinda.
Avatud büroos peaks vaheseinte kasutamine olema töötajate endi otsustada. Umbes pooleteise meetri kõrgused seinad tekitavad tööd tehes omaette nurgakese, seistes ja ringi liikudes on aga vaade kogu tööruumile ning saab ka kolleegidega suhelda. Suurema kontorimaastiku liigendamiseks soovitab Põldme kasutada teisaldatavaid klaasvaheseinu, ribikardina abil saab töötaja soovi korral rohkem privaatsust.
Enamik inimesi tunneb end ebakindlalt, istudes seljaga ukse poole, samuti ei ole mugav näoga seina vastu olla. Arvutiga töölaudade paigutamisel on oluline jälgida, et valgus aknast ekraanile ei peegeldaks. Päevavalgus on kontoris siiski tähtis ? kes ikka tahaks päevad läbi kinnises ruumis vaid lampide valgel istuda?
Ilona Põldme soovitab kasutada päevavalgusele lähedase spektriga valgusallikaid: kompakt- või luminofoorlampidega valgusteid. Tavalise hõõgpirni kollakas valguses inimene väsib, tema keskendumisvõime ning aktiivsus kahanevad. Samal põhjusel ei sobi töölaua kohale halogeenlamp.
Toomas Niit ei soovita bürood väga eredates toonides kujundada, sest need tõstavad organismi virgutatuse taset sedavõrd, et töötahe kaob. Soodsamateks peab Niit siniseid ning rohelisi toone. Põldme kiidab kontorit, kus mõni üksik seinapind tuleb intensiivsemalt esile, elustab ruumi. Tugevamad toonid sobivad tema hinnangul paremini koridoridesse ja hallidesse ? ruumidesse, kus ei viibita kaua.
Mööblit valides lähtutakse sageli eelkõige hinnast, seejärel hakatakse sobivas hinnaklassis pakutavast otsima stiili, värve ja funktsionaalsust. Avatud kontori puhul ei sobi kasutada selgelt eri hinnaklassis ja stiilis mööblit, et ülemusi alluvaist eristada. ?Oluline ongi kogu kujunduses see, et kõik interjööri elemendid oleksid enam-vähem ühel tasemel, kvaliteediastmes ja hinnaklassis, harmoneeruksid,? õpetab Ilona Põldme. Eraldi kabinettide puhul on töötajatel suurem vabadus valida oma töökohale mööblit isikliku maitse järgi, samuti saab sel juhul ülemuste kabinettidesse parema sisustuse muretseda.
Kontorimööbli juures on oluline ka kvaliteet. Katkiste nurkadega laud ja lombakad toolid ei esitle ühtegi firmat eeskujulikuna. Samuti tuleb silmas pidada kontoritoolide ja -laudade mugavust: töötajate pidevad selja- ja kaelahädad ei tule ettevõttele kasuks.
Meil on kolme töökohaga väike avatud büroo. Sisekujundajat ei kasutanud. Enne remonti sai iga töötaja kaasa rääkida oma töökoha paigutuse ja funktsionaalsuse suhtes.
Kujundus on modernses tehnitsistlikus stiilis ? eritellimusel paksust vineerist ja terasest tehtud mööbel, lauapinnad kaetud Desktopiga (mõnus nii kirjutamiseks kui ka arvutihiirele). Valgustid ja riidenagid on valmistatud ruumilistest teraskonstruktsioonidest. Seintele paigutasime Agnes Tormi modernsed maalid, mille tonaalsus harmoneerub ruumi ja mööbli värvidega.
Arvestasime ka elementaarsete mugavusnõuetega: kõik töötajad on näo või küljega välisukse suunas, monitorid ei vaata aknasse, valgustus ei peegeldu monitoridelt jne.
Lõpptulemus on külalistele meeldinud ja ka ise oleme tehtuga rahul.