Kas investeeringutelt tulumaksu kaotamine on andnud loodetud efekti või mitte?

Majandusinimesi on ikka huvitanud ja huvitab ka tulevikus, kuidas on seotud ettevõtete tulu maksustamine ja ettevõtete investeeringud? Tänuväärse ja mõnes mõttes tänamatu küsitluse (uuringu) antud teemal viis läbi Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Antud küsitluse peamised tulemused olid alljärgnevad (PM 09.07.2001):

1) omavahendite arvel tehtud investeeringud on 2000. aastal suurenenud 6,8% võrreldes 1999. aastaga;

2) põhivara investeeringud on kasvanud 2000. aastal 3,3 korda võrreldes 1999. aastaga ja plaanilised investeeringud 2001. aastal on koguni 3,4 korda suuremad, kui olid 1999. aasta investeeringud. Peamiseks järelduseks antud küsitlusest on tõdemus, et tulumaksuseaduse muudatus on andnud häid tulemusi.

Käesoleva küsitluse tänuväärsuseks tuleb kahtlemata lugeda asjaolu, et lõpuks on võtnud nüüd keegi tõesti härjal sarvist kinni ja asunud uurima, milline siis tegelikult tulumaksu seaduse muutumise mõju on olnud. Sarnast uuringut pole siiani teinud ei selle seaduse kritiseerijad ega ka selle seaduse pooldajad.

Kaubanduskoja küsitlusega on püütud lahendada ülesandeid ja teha järeldusi, mida kaasaegse majandusteaduse kvantitatiivsed uurimismeetodid majanduslike nähtuste valdkonnas tihtilugu ei võimalda. Väga keeruline, kui mitte võimatu, on tuua välja uuritava majandusotsuse mõju eraldivõetuna ja hinnata selle tulemusi, jättes kõrvale muud mõjutegurid.

Tulles küsitluse tulemusel tehtud tõdemuse juurde, et tulumaksu seaduse muudatused on investeeringute seisukohalt andnud häid tulemusi, tuleb tõdeda, et antud küsitluse tulemuste põhjal on tegemist liiga julge väitega.

Tundub, et uuringu läbiviijad on seisukohal, et eelpool toodud majanduslike nähtuste vahel kehtib funktsionaalne seos. Omavahendite arvelt investeerimine on ettevõtete hulgas olnud küllaltki levinud kogu aeg. Märgatavat kasvu siin seoses tulumaksu kaotamisega küll ei ole. Arvestada tuleb seda, et 1999. aasta oli kriisijärgne aasta ja võrdlus selle perioodiga pole kõige mõttekam. Eraldi tõlgendamist vajaksid 2000. aasta tegelikud ja 2001. aasta prognoositud andmed. Kontrolli vajaks nende andmete sobivus statistikaameti andmetega. Küsitluse tulemuste kohta ei julge sõna võtta, veel vähem kinnitada, et selline põhivara investeeringute kasv on tingitud tulumaksu kaotamisest.

Ühe aasta tulemuste ja ühe küsitluse põhjal ei saa veel, ilma et langeksime ohtlike üldistuste ja ebatäpsuste võrku, teha põhjendatud järeldusi. Samas kui tahame hinnata tulumaksu seaduse mõju, siis võiksime kaaluda investeeringute kasvu osas võrdlust Läti ja Leeduga. Olen veendunud, et võrdlus Läti ja Leeduga annaks sarnastele uuringutele palju juurde ja võimaldaks objektiivsemalt hinnata uuritavaid nähtusi.