Arst ja patsient on ühe ja sama asja eest väljas

Sotsiaalministeeriumis on välja töötatud ning teistele ministeeriumidele, tervishoiutöötajate kutseliitudele ja patsientide esindusühingutele kooskõlastamiseks saadetud patsiendiseaduse eelnõu. See on päris uus asi meie õigusruumis.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sügisel riigikokku jõudva ravikindlustuse seadusega sätitakse nõuded teenuseosutajale ja teenuste eest tasumise põhimõtted. Aga teine pool ? patsient, kelle heaks kogu see masinavärk töötab, ei tea pahatihti oma õigusi ega kohustusi. Eestis pole seni ühegi seadusega määratletud arsti-õe ja patsiendi suhted. Tegemist on ülitundlikku valdkonnaga ? püüa sa inimsuhteid paberi peal ette kirjutada! Ometi on siingi objektiivseid põhimõtteid, mida järgides on kergem teineteist mõista ja abi anda.

Et täpset diagnoosi panna ja parimat ravi määrata, peab arstil olema piisavalt infot. Aga informeeritud peab olema ka patsient. Usalduseta arsti vastu ja usuta oma tervenemisse pole head tulemust loota.

Küsitlused on näidanud, et kõige rohkem põhjustab patsientide seas rahulolematust teabe puudulikkus. Lisaks headele kutseoskustele ootab patsient arstilt ka seda, et ta soove arvestataks, ta tahab otsustustes kaasa rääkida. Mis on ju loomulik: tema on see, kelle kallal talitatakse.

Patsiendi teavitamine ja patsiendi teadev nõusolek uuringu või raviprotseduuride tegemiseks on olulisemaid valdkondi, mida patsiendiseadus korrastab. Inimene peab saama ise otsustada, kas lasta sekkuda oma tervisesse või sellest loobuda. See õigus on inimväärikuse, inimõiguste lahutamatu osa ? kui kõlavamaid sõnu pruukida. Aga selleks, et otsustada, peab patsient oma seisundist ja alternatiivsetest ravivõimalustest aru saama ning teadma ka seda, mis ravist loobumine võib kaasa tuua.

Kõike seda peab selgitama raviteenuse osutaja ? patsiendile arusaadaval viisil. Arsti küsimusest, kas teeme siis lõikuse ära, jääb väheseks. Seaduseelnõu sätestab ka juhud, kui patsient peab infot saama kirjalikult ning millal ja milleks on vaja tema allkirjaga nõusolekut. Must valgel kirjapandu on omakorda tagatis arstile, et mõni kõiketeadja ?polkovniku lesk? ravikäiku omatahtsi ei tõlgendaks.

Kui patsient ei taha kogu tõde teada, ei sunnita seda peale. Kui muidugi teadmatus ei sea löögi alla teisi inimesi. Kaaskondlastele on ohtlikud näiteks nakkushaigused, saati siis kõige hullem neist ? HI-viirus.

Eelnõusse on sisse kirjutatud uus mõiste ? patsiendi usaldusisik, kes ei pruugi olla üldse sugulane. Heale sõbrale võib olla lihtsamgi usaldada intiimset teavet tervisehäiretest. Peaasi, et inimene saaks usaldusisiku vabalt valida. Väga raske seisundi puhul, kui haige on otsustusvõimetu, vähendab see riski, et delikaatset infot antakse vastu patsiendi tahtmist kõrvalistele isikutele, olgu või omastele.

Ei usaldusisik ega alla 16-aastase lapse vanemad saa aga keelata raviprotseduuri, kui sellest sõltub elu ja surm. Sellega oleks seadustatud ka vereülekanne näiteks eluohtlikus seisundis imikule ? sõltumata vanemate usulistest tõekspidamistest.

Igal inimesel on õigus sõltumatule teisele arvamusele, kui talle tundub, et diagnoos ei pea paika või ravi ei anna tulemusi. Eelnõu kehtestab riikliku institutsiooni ? patsiendinõuniku, kes aitab patsienti õiguste tõlgendamisel ja kaitsmisel, näeb ette kaebuste lahendamise korra jne.

Õigused käivad alati käsikäes kohustustega: patsient on kohustatud vastama tervishoiuteenuse osutamisega seotud küsimustele ning kinni pidama ravijuhistest ? kord ta on oma nõusoleku andnud. Arst ja patsient on sama asja eest väljas. Seadus püüabki luua paremad eeldused nende dialoogiks, et liit tugineks teineteisemõistmisele ja usaldusele.