Üks lubadus võiks jääda täitmata

Savisaare-Kallase koalitsioonivalitsuse eesmärk on seada piirangud põllumajandusmaa ostmisele. Eeldatakse, et põllumaa ostjal peab olema põllumajandusliku tootmise kogemus Eestis. Müügipiirangute kehtestamise tagant kumavad põllumajandusliku tootmise kogemusega Keskerakonna liikmete Jaanus Marrandi ja Harri Õunapuu huvid.

Kui piirang kehtestatakse, siis tähendab see, et põllumajandusmaa hind langeb ning Marranditel ja Õunapuudel tekib võimalus enda maavaldusi soodsalt suurendada. Kaotajaks jäävad need, kes omavad põllumaad või soovivad omandada maad mõnel muul otstarbel, kui seda on põllumajandusliku tootmise viljelemine.

Mina ei saa aru, miks Järvamaal äri ajav Marrandi ja Raplamaal äri ajav Õunapuu peaksid olema maa ostmisel eelisolukorras. Mis on selles halba, kui keegi ostab söötis põllumaa ja rajab sinna golfiväljaku või hakkab puusütt või tuuleenergiat tootma? Või siis rajab vajalikud kommunikatsioonid, tükeldab põllumaa ja müüb selle elamukruntidena edasi. Näiteks nagu seda tegi 43aastane autojuht Andres Vimb, kes müüs 3 hektari suuruse põllulapi 15 elamukrundiks (vt ?Krundiäri toodab mitmekordset kasumit? ÄP 19.12.2001?).

Mis on parem, kas see, et me kurdame oma söötis põllumaa üle ja nõuame maksumaksjatelt üha suuremaid dotatsioone, või see, et me laseme inimestel teha maaga seda, mis on neile tulusam. Olen veendunud, et Andres Vimbi sugustest hakkajatest inimestest on ühiskonnale rohkem kasu kui endale privileege välja kauplevatest Marrandist ja Õunapuust.