Insaiderite järelevalvest

Kuidas võiks Eestis toimuda siseinfo valdajate tegevuse järelevalve? Kõik börsiettevõtted esitavad börsile andmed insaideritest. Siseinfo valdajate registris kuuluksid registreerimisele ka järelevalveorganite ja börsi töötajad ning majandusajakirjanikud. Deklareeritakse ka osalused teistes ettevõtetes, et saaks jälgida kaudseid osalusi. Kasutades depositooriumist saadud andmeid, avalikustab börs andmed ja ka nende muutused aja jooksul internetis.

Sellise avalikkusele kättesaadava süsteemi abil on rakendatud järelevalve teenistusse nii ajakirjandus kui investorid. Tallinna väärtpaberibörs loodab, et koostöös väärtpaberijärelevalve ja seadusandjaga on lähiajal Eestis analoogse süsteemi rakendamine võimalik. Avalikud aktsiaraamatud on esimene samm sel teel. Esmapilgul lihtsana tunduva lahenduse rakendamise teeb keerulisemaks osaluste peitmine offshore-firmade ja esindajakontode taha.

Sellise käitumismudeli üks näide on Pro Kapitali juhtum, kus enamiku investorite soov jääda anonüümseks ja esindajate taha peitumine on muutnud aktsionäride ringi läbipaistmatuks ja raskendanud järelevalvemenetluse läbiviimist. Kindlasti pole see kasuks tulnud ettevõtte atraktiivsusele investorite silmis. Kujutame nüüd hetkeks ette, mis saab turu läbipaistvusest ja järelevalvest, kui aktsiaraamatust selgub, et ühe börsifirma aktsionärid on nt Hansapanga, Ühispanga, Merita Panga ja Preatoni Panga esindajakontod? (?Eesmärk: maailma kõige läbipaistvam turg?, ÄP, 10.09.2001)

Autor: Jaanus Erlemann