Allhanke osatähtsus õmblustööstuses väheneb

Viimase kolme aasta jooksul on allhanke osatähtsus Eesti õmblustööstuses vähenenud. Samal ajal on eksport kasvanud. Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu tegevdirektori Maie Vaderi hinnangul kasvab Eestis suurema lisandväärtusega toodangu osatähtsus, seda tänu omatoodangu ja ka keerukama alltöövõtu mahtude suurenemisele.

Allhanketööde tellimine väljastpoolt Eestit võimaldab kergetööstusettevõtetel keskenduda jaemüügikanalite arendamisele. Möödunud aastal investeeris Baltika umbes 20 miljonit krooni ning Klementi 4 ja Sangar 3 miljonit krooni jaekaubanduse arendamiseks.

Käesoleval aastal soovib Baltika oma peamistel turgudel suurendada müügipindade arvu 50. Sangar on seadnud eesmärgiks avada igal aastal 6?7 uut kauplust.

Tulenevalt Eesti asukohast Lääne-Euroopa ja endise N Liidu vahel võiksid Eesti firmad kaaluda ise allhanke tellimist odavama tööjõuga maadest, soovitas Euroopa rõiva- ja tekstiililiidu Euratex majandusdirektor Francesco Marsh möödunud aastal Tallinnas toimunud seminaril. Tema hinnangul oleksid Eesti õmblustööstusettevõtetele Euroopa Liidu riikide kõrval perspektiivseteks sihtturgudeks endised sotsialismimaad ja Aasia riigid.

Investeerimispanga Suprema analüütiku Veikko Maripuu hinnangul on Eesti ettevõtjad maailmamajanduses toimuva jahenemisega hästi kohanenud. Eesti ettevõtjate tulude tõus põhineb peamiselt alltöövõtu suurenemisel, sest Lääne ettevõtted on sunnitud alandama tööjõukulusid ja toonud seetõttu tootmise Eestisse.

Alltöövõtu ohuks on aga see, et alltöövõtt tähendab väikeseid kasumimarginaale, mis raskendab ettevõtete arendamist. Seetõttu tasub osa tootmisest viia madalamate kuludega riikidesse. Maripuu hinnangul õmmeldakse 3?5 aasta pärast Eesti ettevõtetele särke Hiinas, Indoneesias, Venemaal jm.