Väike-Maarja valda rajatava jäätmetehase kohta napib teavet

Kohal olid keskkonnaekspert Arvo Käärd, Loomsete Jäätmete Käitlemise ASi projektijuht Ivo Väär, põllumajandusministeeriumi spetsialist Meelis Kasemaa ja detailplaneeringu koostaja AVR Projekti esindaja Aivar Klaassen. Osales ka vallaelanikke.

Väike-Maarja vallavanema Sven Kesleri sõnul ei saadud sel koosolekul veel ammendavat ülevaadet tehasest kui tervikust. ?Meil peab olema detailplaneeringu kinnitamisel selge ülevaade, kuidas tehas töötab, kui kalliks kujuneb selle üleval pidamine,? rääkis Kesler. Vallavanema sõnul on tehase kohta vaja saada täiendavat teavet.

Jäätmekäitlustehase ehitamisel võivad kõne alla tulla kaks erinevat tehnoloogiat. Esimese rakendamisel saadakse lõpptootena liha-kondijahu ja rasva ning lõpp-produktid tuleb mujal põletada.

Teine tehnoloogia aga võimaldab jäätmed kohapeal tuhastada. Niisugune tehnoloogia on Rootsis olemas, aga seda kasutavat tehast ei ole veel ehitatud.

Praeguses projektis kasutatakse esimest tehnoloogiat. Projektijuht Ivo Vääri sõnul puudub Euroopas nn jäätmekrematooriumi ehitamise pretsedent. ?Sellist tehast seni Euroopas veel pole, kes suudaks ära põletada sedavõrd suuri jäätmekoguseid,? kinnitas ta. Põletamine ei ole Vääri sõnul ka odavaim variant.

Väike-Maarja elanikud kardavad õhu reostamise pärast. Keskkonnanõuniku Leie Arula sõnul sõltub õhu saaste sellest, kuidas tehas tööle hakkab.

?Kui tehas töötab ööpäevaringse tsükliga, väldib biofilter õhusaaste,? ütles ta. Tsüklilise tootmisprotsessi puhul võib filtri töös aga tekkida tõrkeid, mis võib tekitada haisu.

Keskkonnamõjude hindamise ekspert Arvo Käärd keeldus kommentaarist. ?Minu hinnangul on kujunenud keeruline olukord ja mängus erinevad huvid,? ütles ta vaid.

?Uue tehnoloogia kasuks otsustamine võib lükata tehase ehitamise aastaks edasi, see võib takistuseks saada aga euroläbirääkimistel,? ütles projektijuht Väär.