Skeemi, mille järgi firmadesse saadetakse väikeseid katteta arveid, lootuses, et need tähelepanu äratamata makstud saavad, ei ole enam uus. Möödunud suvel kasutas samasugust pettust firma nimega Karlimo Grupp.
Kahtlase arve avastas hiljuti trükikoda Lakrito. Arve kohaselt oli Lakrito ostnud kiletaskuid, täitepliiatseid ja markereid kokku koos käibemaksuga 470 krooni ja 82 sendi eest.
?Mul on väga hea raamatupidaja,? kiitis ASi Lakrito juht Tõnu Laidla oma töötajat, kelles nimetatud arve kahtlusi tekitas. Raamatupidaja tundis muret, et AAC Projekti nimelist firmat ei ole trükikoja koostööpartnerite andmebaasis ning otsustas firmajuhilt nõu küsida. Kuna kontoritarbeid ostetakse tavaliselt samast kohast, oli kahtlus põhjendatud. Laidla sõnul ei võtnud olukorra väljaselgitamine kaua aega, sest ettevõtte umbes 20 töötajast vaid viiel on voli kulutuste üle otsustada.
AAC Projekt kasutab arve blanketil Kontori ABC kirjaga logo. Firma aadressiks on märgitud Tallinn Mustamäe tee 5, arveldusteks kasutatakse Ühispanka.
Krediidiinfo andmetel on OÜ AAC Projekt asutatud eelmise aasta augustist, mistõttu info ettevõtte majandustegevusest, kui see ka aset leiaks, ei ole andmebaasi veel jõudnud. Tegevusaladena on märgitud peale tööstuskaupade jae- ja hulgikaubanduse ka kinnisvaratehingud, konsultatsioonid ja koolitus, metsa töötlemine, toidukaupade jae- ja hulgikaubandus.
AAC Projekti juhatuse liige on Krediidiinfo andmetel 27aastane Tapal elav Ahto Arulepp, kelle kontaktnumbrit aga avalikest andmebaasidest leida ei õnnestunud. Erinevalt arvel märgitust annab Krediidiinfo firma aadressiks hoopis Mustamäe tee 55.
Lakrito juht, kes kord varemgi juba valearve avastanud, politseilt abi ei looda. ?Ei usu, et politsei sellega tegelema hakkaks, sest summa on nii väike,? arutles Laidla.
Politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjala sõnul käivad sedalaadi juhtumid kelmuse paragrahvi alla ja kuna need jõuavad enamasti prefektuuridesse üle Eesti, puudub ülevaade, kui palju selliseid kaebusi on olnud. ?Üksikjuhtumi puhul ei saa ka eeldada, et tegu on ettekavatsetud tüssamisega,? selgitas Raudjalg. ?Äri tegemise eelduseks on, et firmad ei jaga oma raha niisama laiali.?
Paraku paljudes ettevõtetes kõiki kuluarveid ei kontrollita. Mitmel pool on juurutatud limiidid, millest väiksemate summade üle arvet ei peeta. Sellise arvestusega petturid 400?500krooniseid arveid saadavadki. Kontorikaubad on valitud sellepärast, et neid läheb enamikus firmades tarvis ja arve tasumise tõenäosus on suur.
Seotud lood
Suurbritannias teenis üks ettevõte patentide ja kaubamärkide registreerimise eest valearveid esitades poolteist miljonit eurot.
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.