Kui palju on Eestis raamatupidajaid?

Enne Eesti taasiseseisvumist loeti perioodiliselt kahe- või kolmeaastase vahega kokku kõrg( ka eri-)haridusega töötavad spetsialistid. Andmed esitati erialati. Statistika on Eestis oluliselt muutunud ja seetõttu vastust pealkirjas tõstatatud küsimusele leida ei ole võimalik.

Kõrgkoolides on erialade nimetuste asemel kasutusel õppekavade nimetused. Haridusministeeriumi õppekavade registrisse kantud kaubanduse ja ärinduse ligi 20 kõrghariduse õppekava nimetuse seas on kaks raamatupidamisele lähedast õppekava, millel oli 1999/2000 lõpetajaid. Need olid majandusarvestus ja põllumajandusraamatupidamine ning rahandus, kus lõpetanute arv oli 4,85 kaubanduse/ärinduse ja 1,5 diplomi- ja bakalaureuseõppe lõpetanute üldarvust. Turumajanduse tingimustes on õppeasutustel õigem kasutada laiema profiiliga õppekavasid, siis on lõpetajail suurem tõenäosus leida erialast tööd. Raamatupidajaks võib spetsialiseeruda kaubanduse ja ärinduse valla mis tahes õppekava alusel õppija, ümberkvalifitseerunud on ka teiste valdkondade lõpetanuid, nt insenere.

Kõik ettevõtjad ja asutused (vt tabel) on seotud raamatupidamisega. Enamik FIEsid korraldab raamatupidamist ise, mõned kasutavad ka raamatupidamisfirma või tuttava raamatupidaja teenuseid.

Äriühingud on oma suuruselt, käibelt, töötajate arvult ja tootmise spetsiifikalt väga erinevad. Nii on 230 ettevõtet, kus töötajate arv on 200 või enam, neis on mitu raamatupidajat.

20?199 töötajaga äriühinguid on 3500 ja neis on üks-kaks raamatupidajat. Kuni 19 töötajaga ettevõtteid on ligi 29 000. Neis on raamatupidajate seis väga erinev: on põhikohaga raamatupidajaid, raamatupidaja kohuseid täidab sekretär; raamatupidamist korraldab isik, kes teeb seda mõnes teises firmas tehtava põhitöö kõrvalt (valikuuring näitab, et mõni raamatupidaja teenindab kuni 5 firmat). Samuti ostetakse raamatupidamisteenus FIElt või spetsialiseeritud raamatupidamisfirmalt.

Tallinnas ja Harjumaal on telefoniraamatu andmeil 49 raamatupidamisfirmat. Kokku võib selliseid firmasid olla 70. Ka neis on raamatupidajate arv erinev, oleneb sellest, mitmele asutusele teenust osutatakse ja kui suure töömahuga on teenindavad firmad. Suurtes raamatupidamisfirmades on mõnikümmend ja väikestes mõni raamatupidaja. Raamatupidamisfirmade olemasolu vähendab raamatupidajate arvu.

Valitsusasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes on raamatupidajate arv väga erinev. Mõnes valitsusasutuses on mitu raamatupidajat, mõnes omavalitsuses ja ministeeriumis on asutuste teenindamiseks tsentraliseeritud raamatupidamine, MTÜs võib raamatupidamist korraldada mõni juhatuse liige jne.

Eestis peaks seega olema vähemalt 35 000 raamatupidajat ja nad moodustavad hõivatute üldarvust 5,75. Samal ajal on raamatupidamisega kursis olevate inimeste arv veel suurem, sest sellealaseid teadmisi peaks omama firmajuhid, audiitorid, maksuametnikud, majanduspolitsei uurijad, FIEd jpt.