Alternatiiv vanadele kaubamärkidele

Idee ühendada erinevate tootjate tooted ühise kaubamärgi alla on küll huvitav, aga olen 100 kindel, et raskesti realiseeritav. Olen seisukohal, et igal tootjal ei pea olema oma brändi, toota saab ka allhankena brändiomanikule. Ehk brändiomanikul ei pea alati olema tööstust ja tööstusel ei pea alati olema oma brändi. Kuid eestlase mõte liigub kindlalt selles suunas, et oma kaubamärk on ikka oma, mis sest, et tihti pisut puudulik.

Nagu mujalgi on ka Eestis toote- ja brändiarenduse üks suundi see, et tekib ettevõtteid, mille eesmärk ja äriidee on välja mõelda tugevaid brändistrateegiaid (koos tootearendusega) ja omades kaubamärki osta tootmine lihtsalt tootjatelt sisse. Hetkel on taolist allhanketööstust Eestiski päris palju, ainult brändiarendajaid napib ja allhankeid tehakse just välismaistele brändiomanikele. Ettevõtteid, kust tootjad (need, kel oma turundajaid palgal pole või muul põhjusel vajavad nimetatud valdkonnas välist abi) tootearendusideid soetada saaksid, minu teada meil veel pole. Inglismaalt ja Hollandist leiab mitmeid selliseid kontoreid ja mõned neist omavad ka omi kaubamärke, ostes tootmist kui teenust lihtsalt sisse. Eestis minnakse reklaamiagentuuri tavaliselt ikka juba konkreetse ülesandega olemasoleva toote kommunikeerimiseks.

Seega, rohkem innovaatilisust ja uusi ideid kui ?vanade ja turvaliste? kaubamärkide lõputut ekspluateerimist. Tuntud kaubamärkide all oma tooteid müüa on muidugi palju mugavam ja kindlam, kuid ega Eesti tarbija nüüd nii konservatiivne ka pole, et uusi tooteid katsetada ei julgeks. Pigem vastupidi. Paljudest turu-uuringutest on selgunud, et eestlane on varmas proovima uusi asju, ainult kui ta neis pettub, siis teist korda ta sama reha otsa astuma ei hakka. Siis on viga ikka eelkõige tootes endas. Kutsuksin julgemalt uusi brände looma, mis on muidugi raskem tee kui vanu ära kasutada. Kuid ka ?vanadel ja turvalistel? oleks hea konkurente omada. See ei luba neil laisaks minna.