• OMX Baltic0,01%271,7
  • OMX Riga0,01%863,94
  • OMX Tallinn0,05%1 733,52
  • OMX Vilnius−0,2%1 064,66
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,09%8 144,16
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%111,19
  • OMX Baltic0,01%271,7
  • OMX Riga0,01%863,94
  • OMX Tallinn0,05%1 733,52
  • OMX Vilnius−0,2%1 064,66
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,09%8 144,16
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%111,19
  • 08.05.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vähem vaidlusi tarbijate ja ettevõtjate vahel

Nii kliendid kui kaupmehed on paratamatult tihti kokku puutunud toote kvaliteedi probleemidega. Eriti ebameeldivaks kujunevad need olukorrad siis, kui suhteliselt kalli toote kvaliteet on alt vedanud või ei ole tarbija ostetud eset nõuetekohaselt hoidnud, kasutanud. Ei klient ega müüja suuda probleemile lihtsat lahendust leida. Seni on sellised vaidlused üldjuhul läinud kohtuni välja ning nõudnud osapooltelt palju aega ja raha. Liiatigi pole tihti ka kohtu lahend osapooli rahuldanud.
Majandusministeeriumis on valmimas uus tarbijakaitseseadus, mis peaks eelmainitud probleemile lahendust pakkuma. Lahendust, mis ühtviisi meele järele nii ostjatele kui ka müüjatele. Nimelt on kavas moodustada tarbijakaebuste komisjonid. Sisuliselt tähendab see komisjon kohtueelsete lahenduste otsimise töögruppi.
Kui kliendil on pretensioone toote kvaliteedi suhtes ja müüja kahtleb tootepoolses veas, st kumbki osapool leiab, et nad pole süüdi toote lagunemises ning olukorda ei suuda rahuldavalt selgust tuua ka toote kvaliteeti kontrolliv ekspert, pöördutakse tarbijakaebuste komisjoni poole.
Iga lahendamata kaebuse jaoks moodustatakse eraldi komisjon, kuhu kuulub akadeemilise juriidilise haridusega jurist (komisjoni esimehena) ja võrdne arv mõlema osapoole esindajaid. Komisjoni tegevuse eesmärk on leida kompromisslahendus vaidlevate osapoolte vahel. Loomulikult arvestab komisjon oma töös osapoolte ütlusi, Eestis kehtivaid seadusi ja erapooletute ekspertide arvamusi. Eelnõu kohaselt on komisjoni otsus soovituslik. Kui pooled ei ole otsusega rahul, võivad nad sama asjaga minna kohtusse. Komisjoni otsust vaidlustada ei saa ja seda ei pöörata ka täitmisele.
Eeldatakse, et ettevõtjad on saavutanud teatud ärikultuuri ja on huvitatud oma klientide hoidmisest ning seetõttu täidavad ettevõtjad komisjoni otsuseid vabatahtlikult. Näitena võib tuua Soome, kus komisjoni otsustest 70?80 täidetakse. Siiski säilib teatav kontroll ettevõtete üle, kes otsust eiravad. Nimelt avalikustatakse ettevõtjad, kes otsuseid eiravad, tarbijakaitseameti veebilehel.
Selline komisjon peaks pakkuma lahendusi sootuks kiiremini kui kohus ja loomulikult on see odavam võrreldes kohtuvaidlusega. Liiatigi komisjoni lahendi kohtus vaidlustamine ei pruugi kuigivõrd edukas olla.
Mida ootavad ettevõtjad? Kindlasti seaduse ühest tõlgendamist nii eri institutsioonides kui ka Eesti eri piirkondades. Lahti on mõtestamata eksperthinnangute ja ekspertiiside olemus selle seaduse kontekstis. Igapäevane probleem on see, et erinevad eksperdid annavad täiesti vastupidiseid hinnanguid. Lahendust ootab nii ekspertide atesteerimine kui ka ekspertiiside vormistamine.
Mida siis ühiskond võidab? Kindlasti säästavad mõlemad osapooled nii aega kui raha. Kogu vaidlusprotsess muutub lihtsamaks ja tulemused saavad adekvaatsema põhjenduse.
Loomulikult on meie kõigi huvides, et tooted oleksid kvaliteetsed ja kõiki neid vaidlusi üldse ette ei tuleks. Kahjuks ei tule nii ideaalset olukorda kuskil maailmas ette ning siis saame pakkuda vaid kiireid ja õigeid lahendusi säästmaks nii klienti kui ka ettevõtjat.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele