Mõni aeg tagasi kommenteerisin ÄPs põgusalt tulumaksuseaduse (TMS) § 49 muudatusi (
Tulumaksuseadus muutus tagasiulatuvalt). Jätkan teemat.
Väljamaksed seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega (nn vastuvõtukulud) olid ja on maksustatavad kõigi residendist juriidiliste isikute jaoks, v.a TMS § 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud, kes vastuvõtukulude pealt tulumaksu ei maksnud ja ei maksa ka uue redaktsiooni kohaselt.
Vastuvõtukulude maksustamisel on ka olemas teatud maksuvabastus, mis muutus seoses seaduse muutmisega. Kui varem oli piirmääraks 2 maksumaksja samal kalendriaastal tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või 500 kr, kui nimetatud väljamaksed puudusid, siis nüüd kehtib üks ühtne piirmäär, mis on 500 kr pluss 2 maksumaksja samal kalendriaastal tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Varasemas redaktsioonis olid ebasoodsas olukorras need maksumaksjad, kelle isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav palgafond moodustas vähem kui 25 000 kr.
Ülalmainitud piirmäära ühte osa (2) vähendavad sama maksustamisperioodi kulutused, mis on tehtud kingitusteks ja annetusteks ametiühingute registrisse kantud isikutele. See tähendab, et juhul kui residendist juriidiline isik on teinud kingitusi ja annetusi mõnele registrisse kantud ametiühingule suuremas ulatuses kui 2 samal kalendriaastal tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast, siis seda piirmäära ületav summa on maksustatav maksumääraga 26/74, ent ikkagi saab maksumaksja lisaks sellele teha maksuvabu vastuvõtukulusid kuni 500 kr. Piirmäära ületanud kulud ei ole enam maksuvabad.
Ka vastuvõtukulude ja ametiühingutele kingituste-annetuste tegemisel on maksumaksjal võimalik pidada nüüd kalendriaasta summeeritud arvestust igal kuul. Kalendriaasta summeeritud arvestus on maksumaksjale kasulikum, kuna tulumaksu enammakse tekkimisel võib sellele osutada.
Arvestades aga sellega, et maksuvaba summa arvutamisel lähevad arvesse kalendriaasta kõigi kuude vastavad summad, sealhulgas ka kuu, mille eest deklaratsioon esitatakse, on enammakse tekkimine väga tõenäoline, kui kingitusi, annetusi ja vastuvõtukulusid ei tehta süstemaatiliselt.
TMS § 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud maksavad tulumaksu kõigilt tehtud kingitustelt ja annetustelt, v.a kui need on tehtud põhikirjalistel eesmärkidel järgmistele isikutele:
1. Teistele § 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele, samuti haiglat pidavale isikule;
2. Riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus- jmt asutustele;
3. Füüsilistele isikutele toimetulekuabi osutamisel;
4. Noortelaagris või tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektis osalejatele (meened kuni 500 kr osaleja kohta);
5. Spordivõistlusel osalejatele (meened kuni 500 kr võistleja kohta).
Nagu ka vanas redaktsioonis, sätestab muudetud paragrahv maksusoodustuse registrisse kantud ametiühingu poolt tehtud kulutustele seoses noortelaagrite korraldamisega. Muudatuse tõi mõiste ?lastelaager?, mis oli seni kasutusel ainult tulumaksuseaduses, kuid sellel mõistel puudus definitsioon teistes seadustes. Nüüd on kasutusel mõiste ?noortelaager?, mis on defineeritud noorsootöö seaduses.
Selge on see, et seaduse muutumisega muutusid ka deklaratsioonide vormid. Muutunud on täielikult tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (nn TSD) lisa 5 ehk see igakuise deklaratsiooni lisa, mis on mõeldud tehtud kingituste ja annetuste deklareerimiseks. Mõningane muutus puudutas ka TSD põhivormi (B osa). Deklaratsioonidega saab tutvuda maksuameti koduleheküljel
http://www.ma.ee .
Maksumaksjad, kes on 2002. aasta jooksul juba esitanud TSD lisa 5, peavad nimetatud lisa uuesti esitama juba uuel vormil. Samas peavad nad esitama ka TSD muudetud põhivormi. Need maksumaksjad, kellel ei ole kalendriaasta jooksul esitatud ühtegi TSD lisa 5, uuendatud TSD põhivormi uuesti esitama ei pea, ent edaspidi tuleb kasutada juba muudetud vormi.
Oluline märkus on neile, kes tegid kingitusi-annetusi riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele, mis olid enne seaduse muudatuse jõustumist maksuvabad. Nüüd on need kingitused maksustatavad, samas säilib maksumaksjatel võimalus kasutada lubatud piirmäärasid.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.