Mullune tootmiskasv juhatas sisse tänavuse suure tõusu

2001. aasta möödus ehitusmaterjalide tootjate jaoks tõusvas joones, mis 2002. aastal on jätkanud ülespoole liikumist.

Kui I kvartal 2001 oli just sisemaise ehitamise osas suhteliselt tagasihoidlik ja vastavalt jäid tulemused vaoshoituks ka näiteks betoonitootjate puhul ning oluliseks tulemuste tõstjaks oli kaupade eksport, siis 2002. aastal on sisemaine ehituse tõus tõrjunud eksporti veidi tahaplaanile.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu liikmete ehitustoodete müügikäive oli möödunud aastal ligikaudu 2,25 miljardit krooni, millest eksporti veidi alla kolmandiku. 7-list käibe kasvu eelmise aasta suhtes võib lugeda soodsaks ja aastavahetusel oodati samasuguse kasvu jätku ka 2002. aastalt. Poolaasta kokkuvõte (+25 2001. aasta I poolaastaga võrreldes) näitab küll seda, et aasta ületab tunduvalt prognoosides välja pakutut.

Tsementi ja klinkrit toodeti 2001. aastal Eestis peaaegu 700 000 tonni. Tsemendi kasutamist võib pidada strateegiliseks näitajaks ehk tsemendi tarbimine ühe elaniku kohta näitab ehitustegevuse arengut ja laiemalt riigi arengu aktiivsust. Eestis jäi see näitaja eelmisel aastal alla 200 kilogrammi elaniku kohta, millega võime uhked olla ainult Balti riikides, Lääne-Euroopast jääme drastiliselt maha: Hispaanias ja Portugalis ületab vastav näitaja tunduvalt 1000 kilogrammi. Sellisel taustal tunduvad praegu ajakirjanduses levinud jutud uuest Eesti arengu ülekuumenemisest veidi hämmastama panevana ? arenguruumi on meil veel väga palju.

Täitematerjalide ? killustiku ja liiva ? suhtes oodati mullu enamat, seda just teede-ehituse ootuste tõttu. Teede-ehituse objektid nihkusid sellesse aastasse ja on nüüd tekitanud killustikupuuduse lausa Tallinna ümbruses ? tõsi küll, selle puuduse paneksin osaliselt ka omavalitsuste leige tegevuse süüks. Tööstusesse võõrastavat suhtumist tuleb ka riigile süüks panna, eriti täitematerjalide seisukohalt ? eelmisel aastal kehtestas nimelt teede- ja sideministeerium teede-ehituslikele täitematerjalidele oma nõuded, arvestamata, et majandusministeeriumis olid juba olemas vastava valdkonna reeglid. Tekib mulje, nagu täitematerjalid teede ja betooni tarbeks ei tulekski samadest kaevandustest. Kaupade vabast liikumisest Eestis seega rääkida ei saa.

Kui teede-ehituses on vähemalt kontrollimisega asjad korrektsed, siis üldehituses paraku maksab Eestis endiselt hind, kvaliteet niivõrd tähtis pole ? küllaldaselt kasutatakse ja müüakse materjale, millel küll õigusaktide järgi peab olema vastavussertifikaat (tunnistus), kuid tegelikkuses seda pole ? viimati tõusis see probleem taas päevakorrale vahtpolüstüroo-liga seoses.

Betoonisegusid valmistati ja müüdi Eestis mullu üle 300 000 kuupmeetri. Suuremad tegijad on Rudus Eesti ja NCC Industri Eesti; olulised tootjad on ka Tarim, Talot, Tartu Maja Betoontooted, oma piirkondades ka ALTT Virumaal ning Savi ja ka Renet Pärnumaal.

Betoonelementide tootjatele (E-Betoonelement, Tartu Maja Betoontooted, Betoneks, Talot, Lasbet) oli eelmise aasta algus veidi keerulisem, kuid sellest tuldi välja väga heade eksporttulemustega. Aasta lõpuks kasvas betoonelementide müük 150 000 kuupmeetrini.

Kõige enam oodatakse arengut 2002. aastal seinamaterjalide (Optiroc, Silbet, Columbia-Kivi, Wienerberger, Silikaat, Aeroc) müügis. Värskelt on käivitunud Aeroci uhiuus poorbetoonplokkide tehas Kunda lähedal, Silbet investeeris täiesti uude tehnoloogilisse liini, Optiroc on pööranud tähelepanu ekspordisuunale ja rajab uut tehast Leetu.

Tänavu oodatakse müügikasvu ca 40 ja ekspordikasvu ca 50, mis esialgu tundusid ülioptimistlike ootustena, kuid praegu ootavad üha enam realiseerimist. Prognoosi kohaselt viiakse siis Eestis toodetud seinamaterjali rohkem välja, kui tarbitakse kohapeal.