Inkassofirma poole pöördu aegsasti

Eesti ärikultuuri juurde käib firmajuhtide hinnangul sihipärane arvete tasumisega viivitamine. Kuna kõik on kõigile veidike üle tähtaja võlgu, ei tehta sellest probleemi. Mõned kliendid aga võivadki mitmel põhjusel võlgnikuks jääda. Tavaliselt tegeleb tasumata arvete probleemiga firma raamatupidamine, mõnikord ka müügiosakond oma põhitöö kõrvalt. Ebamugav lisatöö paneb sageli mõtlema inkassofirma appikutsumisest.

Reeglit, kui suur võlasumma peaks olema või kui pikka aega arve tasumata, et seda inkassofirmale anda, pole. BRC Inkasso müügijuht Urmas Simon leiab, et inkassofirma appikutsumine peaks olema viimase häda käik. See on ju selge signaal, et klient on kaotanud usalduse ja praktika näitab, et edasistest headest ärisuhetest ei tule enam midagi välja. Samas möönab Simon, et inkassofirmad ei pruugi mitte alati appi tõtata. Kui võlgnik on pankrotis või algatatud on pankrotimenetlus, siis inkassofirmad enam ei aita. Sel juhul tuleb oma nõuetega pöörduda juba pankrotihalduri poole.

Kadunud pole ka juhtumid, kus kahjukannataja firma laseb (hea)meelega arvel aasta-kaks tasumata olla ja loodab siis inkasso abiga saada lisaks väikesele arvesummale kopsakat viivist. BRC Inkasso praktikast toob Simon esile juhtumi, kus 20 000kroonise põhivõla juures loodeti lisaks saada aastate jooksul kogunenud seitsmekohaline summa viivist. Selliseid võlgnevusi pole lootust positiivselt lahendada.

Heal juhul saadakse kätte põhivõlg ja Eesti kohtupraktika lubab arvata, et kui viivist üldse saab lisaks nõuda, siis mitte suuremat summat kui põhivõlgnevus. See muudab muidugi ratsa rikkaks soovijad ?kahjukannatajad? nukraks.

Ideaalne on loomulikult olukord, kus võlgnevusi ei teki. Selleks peab müüja ka ise veidi vaeva nägema ja võimalikele probleemsetele klientidele ei tohi kaupa enne ettemaksu tasumist väljastada. Ajakirjanduses, Krediidiinfos ja inkassofirmade mustades nimekirjades on palju infot võlgnike kohta, kellele kauba väljastamine oleks risk.

Julianuse Inkasso Agentuuri tegevjuhi Jaanus Laidvee hinnangul peaks inkassofirma poole pöörduma hiljemalt siis, kui võlg on 1?2 kuud vana. Sel juhul on võla tagasisaamise tõenäosus kõige suurem ja teenustasu protsent väikseim, sest teenustasu on üldjuhul seotud võlanõude vanusega.

Jaan Kurvet Collectist leiab, et võlgnevustega tuleb aktiivselt hakata tegelema nende tekkemomendist alates. 1993. aastast tegutsev firma Inkasso, nüüd OÜ Collect, on Eestis käivitanud uue lähenemisega krediidihaldussüsteemi, mida agaralt kasutatakse näiteks suure lombi taga. Esimene märgatav erinevus on see, et kuigi võlgnik on üle antud inkassofirmale, tegeletakse temaga esialgu veel firma nimel, kellele võlgu ollakse. Kurvet selgitab, et krediidihaldussüsteemi kasutamine vähendab lootusetute võlgnevuste hulka, sest suudetakse nende teket ennetada. Pakutav kompleksteenus sisaldab kliendi eelkontrolli, monitooringut, krediidijärelevalvet, võlgade sissenõudmist ja kohtulikku menetlust.

Kliendi eelkontroll. Kasutatav uute klientide või potentsiaalsete klientide puhul. Eelkontrolli tulemusena saadakse ülevaade ettevõtte juhtorganites toimunud muudatustest, samuti ettevõtte juhiga seotud teistest ettevõtetest. Informatsioon aitab objektiivsemalt kujundada arvamust uue kliendi kohta.

Maksehäirete monitooring. Kliendi deebitoridest moodustatakse andmebaas, mida jooksvalt võrreldakse Krediidiinfo, muude krediteerijate ja maksuameti andmebaasidega. Selguvad deebitorid, kes on arvatud finantsdistsipliini rikkujate nimistusse. Partnerile saadetakse sellekohane maksehäire raport, mis sisaldab deebitori andmeid, rikkumise tuvastanud andmebaasi ja üleastumise iseloomu.

Krediidijärelevalve. Klient edastab kord nädalas elektrooniliselt kõikide vähemalt viis päeva tähtaja ületanud deebitoride andmed. Võlgnikega võetakse ühendust ja tuletatakse meelde maksekohustuse täitmist. Tasumisega viivitanud firmadega suheldakse veel kliendi nimel, sest eeldatakse, et viivitus ei ole pahatahtlik ja inkassoettevõtte sekkumine võib mõjuda negatiivselt firma ja kliendi vahelistele ärisuhetele. Võlgnike vastuste lühikokkuvõte esitatakse raporti kujul menetluspäeva lõpul. Selgub maksehäire põhjus. Näiteks võib selleks olla posti teel saadetava arve kliendini mittejõudmine jms.

Juhul, kui krediidijärelevalvele allutatud deebitor on viivitanud tasumisega ja eiranud kokkuleppeid, tehakse ettepanek anda võlanõue üle inkassoosakonnale. Võlanõude üleandmine võib toimuda kokkuleppeliselt ka automaatselt.

Põhiliseks eesmärgiks on saavutada võlgnikuga kohtuväline kokkulepe võlgnevuse tasumiseks. Kui see ei anna tulemusi, alustatakse kohtu- või pankrotimenetlust.

Kuigi inkassofirmade maastik on suhteliselt korrastatud, võib tänagi kohata firmasid ja FIEsid, kes teenust pakuvad, kuid kvaliteeti mitte. On juhtumeid, kus n-ö libainkassofirma on võlgnikult summad kätte võidelnud, kuid kliendile neid edastanud pole.

Jaanus Laidvee sõnul peaks inkassofirmat partneriks valides uurima tema tausta, eelkõige seda:

kui kaua ollakse tegutsenud inkassoturul;kes on ettevõtte omanikud;kes on ettevõtte tegevjuhid;kes on kliendid, nende rahulolu;milline on ettevõtte suurus ja võime võlgasid sisse nõuda (näiteks kas kliendil, kellel on sadu võlgnikke, oleks mõistlik kasutada inkassofirmat, kus töötab viis inimest jne);kas suudetakse pakkuda kliendile kompleksset lahendust (krediidiriskide hindamine, debitoorse võlg- nevuse jälgimine, kohtuväline sisse- nõudemenetlus, kohtumenetlus, pidev ülevaaade tehtust ja tagasiside, juriidiline nõustamine, täitemenetluse jälgimine) või osutatakse mingit kitsast lõiku kogu teenusest;milline on firma maine avalikkuse silmis.

Laidvee sõnul oleneb just inkassofirma teenuse kvaliteedist, kas koostöö rikub või ei riku kliendikontakte. q