Hiina vanasõna ütleb, et kui me ise oma suunda ei muuda, oleme lõpuks seal, kuhu meid on suunatud. Pole uudis, et Eesti on viimastel aastatel võtnud suuna Euroopa Liidu liikmelisuse ja NATOga ühinemise poole. Igapäevaselt meediat jälgides selgub aga, et kõikide muude murede kõrval tunduvad need kaks ambitsioonikat soovi tagaplaanile jäävat.
Oktoobrikuiste kohalike omavalitsuste valimiste käras sai Iirimaa rahvahääletuse tulemus, mis oli sisuline ?jah? ELi laienemise jätkamiseks, tagasihoidliku vastukaja osaliseks. Nüüd, kus Eesti liitumisläbirääkimised on jõudnud lõpuni, võime öelda, et tulemus on hea. Vaadates lähemalt kas maksustamise või energeetika peatükki, võib rahus nentida, et saavutatud on parim võimalik lahendus.
Kuid kindlasti ei saa öelda, et oleks põhjust euro-optimismiks ? küsimusi, mis vajavad vastuseid seoses liitumisega, on õhus palju. Makrotasandil on raamistik loodud, nüüd tuleb rõhku panna detailidele ja tegelikele tegevustele. Loodud ja loodava seadusandliku regulatsiooni hulk peaks igast optimistist realisti tegema. Realismist pessimismi ei lase aga laskuda tõsiasi, et ELiga mitteliitumine oleks Eesti ühiskonnale ja majandusele kindlasti halvem variant kui liitumine.
Niikaua kui professionaalsus ja terve mõistus ei saavuta ülekaalu poliitilistes küsimustes ? näiteks läbiviimata haridus- ja haldusreform ?, ei näe ma võimalust ohtude kadumiseks. Liigset bürokraatiat ja ebapiisavat siseriiklikku kommunikatsiooni ei saa ajada eurointegratsiooni kraesse, nii nagu ei saa lahendusi nendele küsimustele oodata Brüsselist. Siseriiklikud ebapädevad otsused on need, mis aeglustavad majanduse arengut ja vähendavad ettevõtluse konkurentsivõimet.
Eesti ettevõtete püsimajäämine avaneva Euroopa ühisturu konkurentsis ja ka eksportturgudel on ikkagi kõige olulisem. Eesti väliskaubandusest ja -investeeringutest annavad juba praegu lõviosa ELi liikmesriigid ning hüppelist kasvu pole loota. Meie kõige suurem kasu tulevasest ELi liikmelisusest saab olema eelkõige aktiivne osalemine otsustuste tegemisel, mis juba nüüd meie tegevust suunavad. Loomulikult suureneb turvalisus nii majanduslikus stabiilsuses kui ka julgeolekupoliitikas. Viimases aspektis on muidugi hiljutine NATO kutse määrava tähtsusega. Nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmelisus on täiendavad garantiid. Äritegevuses ei saa kunagi olla liiga palju tagatisi, kuid kindlasti tuleb endale aru anda, mis on selle turvalisuse hind. Stabiilne ja turvaline majanduskeskkond on nii siseriikliku ettevõtluse kui ka välissuhete arengu alus.
Meie teadmised, terve mõistus ja otsustusvõime on meid tänasesse päeva aidanud. Lisaks on rolli mänginud hea ajastus ning väike kogus õnne. Kuna kiiresti muutuvas maailmas ei saa hea õnne peale lootma jääda, sõltub meie edasine edukus ning areng üha enam professionaalsusest ja haritusest.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.