Eesti riigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on otsustanud ilmselt ühiskonna tagasi keerata ajajärku, mil mõisahärra range ja vastuvaidlemist mittesalliva tooniga tütrele teatas, kellele mehele minna.
Mille muuga seletada jäika otsust iga hinna eest kolmanda põlvkonna mobiilside tehnoloogia valik operaatoritele ette määrata, pannes UMTS litsentsid müüki hinna ja tingimustega, mis välistavad operaatoritel võimaluse valida 3G teostamiseks alternatiivseid lahendusi.
Litsentsi hind, 70 miljonit krooni tükk ja jäigad tingimused uut mobiilvõrku nõudva tehnoloogia ehitamiseks panevad operaatorid seisu, kus riik dikteerib ? järgmise põlvkonna tehnoloogia olgu UMTS.
Paar aastat tagasi kerkis telekomisektoris taevalaotusele suur ja roosa õhupall, mis lubab mobiili teel edastada liikuvat pilti, liigutada suuri andmesidemahtusid telefonide vahel mängleva kerguse ja kiirusega. Kõige selle taha kirjutati lühend UMTS kui ainuvõimalik järgmise põlvkonna tehnoloogia. Üliharva räägiti UMTS tehnoloogiale alternatiivsetest võimalustest, vaatamata nende olemasolule.
Tänaseks on UMTSi-pall plahvatanud. Õnneks on tehnoloogiatootjad ja operaatorid otsinud teisi lahendusi ning üha rohkem on hakatud tegutsema 3G reaalseks käivitamiseks EDGE (enhanced data-rates for global evolution) tehnoloogia baasil.
Alternatiivne EDGE tehnoloogia tagab samad teenusvõimalused UMTSiga, kuid seejuures ei vaja uut sagedusala, mida riik tahab operaatoritele müüa UMTS-litsentsidega. EDGE tugineb erinevalt UMTSist oluliselt rohkem olemasolevale GSM tehnoloogiale.
Seega on operaatorite kulutused uue tehnoloogia poolt pakutavate teenuste turuletoomiseks oluliselt madalamad.
Kokkuvõttes võidab sellest klient, sest operaator saab edasi arendada tänast, GSM tehnoloogiat, mis jääb kõnekanalina veel pikaks ajaks kasutusele. Operaatoril jätkub ka rohkem ressursse uutesse tehnoloogiatesse panustamiseks, mille abil pakkuda klientidele uusi võimalusi kiireks andmesideks ja uuteks teenusteks.
Seega on EDGE praeguses olukorras reaalsem ja kättesaadavam, tehniliselt võimsuselt reaalelus kättesaadavatelt kiirustelt sarnane UMTSiga, juba paljude mobiiloperaatorite poolt maailmas välja valitud 3G tehnoloogiana. Samas kavatsevad suuremad mobiilitootjad (Nokia, Ericsson) turule tuua GSM/GPRS/EDGE telefonid veel sel aastal.
Riigi poolt operaatoritelt nõutav 70 miljonit krooni tänaseni küsimärgi all oleva tehnoloogiaga UMTS litsentsi eest on summa, mis otsustab pikaks ajaks operaatorite tegevussuuna. Ainuüksi litsentsi eest välja käidud raha sunnib unustama alternatiivsed variandid ja keskenduma UMTS?i arendamisele. Kahjuks ei sõltu UMTS-tehnoloogia areng mitte operaatorist vaid võrguseadme- ja telefonitootjate koostööst. Seni on nende tulemused tagasihoidlikud vaatamata mitmeaastastele ponnistustele.
Litsentsi tingimustega nõustumine seab operaatori olukorda, kus uue võrgu ehitamine on seotud jäikade tähtaegadega. Nendest nõudmistest kinnipidamine ei pruugi tänast olukorda arvesse võttes olla reaalne. Püüd püsida litsentsiga määratud tähtaegades välistab EDGE uurimise ja arendamise.
Riigi senine seisukoht - müüa kolmanda põlvkonna teenuste turuletoomiseks just UMTS litsentsid praeguste tingimustega ? välistab operaatorite võimalused kaaluda tehnoloogiate valikuid järgmise põlvkonna teenuste tootmiseks ja pakkumiseks. Lisaks toob see kaasa edasiste investeeringute vähenemise GSM/GPRS tehnoloogiasse, mida täna kasutab Eestis enam kui 800 000 inimest.
Jõulude paiku teatas mobiiloperaator Orange kavatsusest tagasi tõmmata oma tegevus Rootsis nii 2G kui 3G teenustes. Põhjuseks Rootsis omandatud UMTS litsentsiga esitatud karmid tingimused ja turusituatsioon. Olukord annab tunnistust sellest, et halvad otsused 3G vallas nõrgendavad turusituatsiooni ka 2G (GSM) osas.
Soomes jagati UMTS-litsentsid sümboolse summa eest ja mõistlikel tingimustel. Tulemuseks on küll arendusjärgus UMTS-pilootvõrgud, kuid samal ajal uurivad operaatorid üha enam EDGEi kui tõsist alternatiivi 3G teenuste tootmiseks.
Seega jääb küsimus - kas riigil on mõistlik langetada operaatori eest pikaajalise mõjuga otsus, milline tehnoloogia uue põlvkonna teenuste turuletoomiseks kasutusele võtta? Võimalus on jagada litsentsid mõistlikel tingimustel, mõistliku hinnaga ja sellega säilitada Eesti koht mobiilsidearengu esireas.
Seotud lood
Eestis keskmist palka teeniv inimene, kes on alates 1992. aastast iga aasta ühe kuupalga kulda investeerinud, on lisaks väärtuse säilitamisele ka oma ostujõudu kasvatanud. Vaatame andmeid lähemalt.